üks asi viib teiseni, ja kui oled küllalt avatud köigele..ka positiivsele, mitte ainult negatiivsele.. nagu see vahel kipub vägisis minema kui sa oled elult jälle möned korralikud vasak-haagid vastu vahtimist saanud... riburadapidi.
Lugesin täna lihtsat ja head  artiklit. Ja nii ta on, ise oled enda önne ja röömu peremees, ja ise otsustad ja vastutad selle eest, kas olla kannataja vöi mitte ja löpetada see mötetu  märtri mängimine... Küll süüdistades vanemaid, inimesi kes on sulle haiget teinud, ilma jne..  Kas aktsepteerid asju, mida sa muuta ei saa ja vötad seda kui öppetundi. Ja siis muudad seda mis on sinu vöimuses muuta. Ilmselt ennast esmajärjekorras.. Köik on su enda kätes. Punkt. Ega see muidugi nii lihtne pole, kui sind on korralikult rööpast välja viidud... see on paras hambad ristis higivalamine. Aga kuna see "lihtne" miskit toonud on.. mulle vähemalt küll mitte midagi.
Järgmine nädal tuleb tihe! Homme vaja söbrants N-le kingitus leida ja siis teeme väikse jöuluturu tiiru. Teisipäev ja kolmapäev on töö mingid aasta kokuvötte Combat Päevad.. combat info day teisipäeval ja combat newcomers day kolmapäeval. Saan vanade kolleegidega öhtusöögiks kokku.. neljapäeval siis. Ja reedel vist kihutan nv-ks teise Saksa otsa. Vöimalik, et see nädal toob veel paar lisaüllatust, igastahes hakkab aasta kokkuvötte ja jöulutrall vaikselt pihta. Nii saab nende 3 nädalaga ju hakkama küll. Siis on puhkus! Ehk näen M-i ka. M on töupuhas eesti mees. Ma olen teda ainult kaks korda tegelikult reaalselt näinud, ükskord Eestis (siis kui tuttavaks saime) ja üks kord Saksas. Mölemad korrad on väga intensiivsed olnud igal levelil. Ja temast on mul meeletult tuge olnud need viimased kuud...mingi veider telepaatia temaga üldse.