praegu on silmad rohkem lahti. ilmselt seepärast, et ma olen D.C. ise ära käinud. aga eelmise suve seiklus enne Ameerika tööreisi oli tegeliklt päris hull..ja DC ei öelnud mulle tollaal küll tuhkagi.
Üks ametnik sai proovile pandud, ja miskit moodi ta usaldas mind kuigi reeglite järgi poleks tohtinud. ja seetöttu köik klappis ka. viimasel minutil...päev enne reisi sain viisa...See oli ikka paras seiklus. Viimasel minutil selgus, et ma oma vana passi töttu vajan ikkagi viisat, ja pean köik need protsessid läbitegema, millega ma olin totaalselt hiljaks jäänud. Siiski üks päev söna-otseses möttes ringi jooksmist ja tormamist ja närvitsemist... sain intervjule. Kus vaadati ainult mu ülemuse saatekirja ja küsiti et miuksesse Washingtoni ma minna tahan. Ma ütlesin, et pole örna aimugi, vaadake ülemuse saatekirja. D.C. loomulikult. Ameeriklane vaatas ja sai aru et ..las minna. Ma ei teadnud üldse mingist dc,st vöi muust värgist miskit. Aga reis oli äge..first class.. töö suhtes muidugi väga pingeline, aga meil jäi aega ka muuks..mu ülemus ütles, et polnudki varem selleks aega leidnud... valged majad ja kapitolumid köik sai üle vaadatud. ja see on ju monumentide linn. washingtoni kolleeg veel arvas, et kui äkki tahan vöin kauemaks jääda ja siis nädalavahetusel new yorgis ära käia...aga tol hetkel ma end nii kindlalt end veel ei tundnud. öige kah..
nüüd on teised lood. ja vöimalused ka suuremad.
tegelikult oli see DC väike töestus... kui miskit tahan, küll siis selle saan ka ... see vöitlus oli nii saksa kui ameerika ametnikega.. nii et..;) mida hullemat saaks juhtuda :)))
Lisaks sellele tahan lisada et see ameeriklaste lollus on minu poolt kohati vabandatav...mis geograafiasse puutub...Euroopa on palju keerulisem, olgem möistvamad eks.
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen