beach party

nädalavahetus üle elatud ja Rheni äärest tagsi. Need meie trallid L-ga koos = garanteeritult 100 % fun-i. Nii ka seekord muidugi.  Reedel ta haaras mu siis peale ja minek. lmselt jalka töttu ei olnud ummikuid ka ega midagi. Poest läbi, ölle kapis, öhtu veel varajane ja chill vöis alata. PS! Li balkon on vaieldamatult mu südame vöitnud. Algas siis seal vedeledes, siis linnaring ja iiri pubi :) Mulle see DüDo vanalinna ööelu ja atmosfäär väga meeldib. Inimesed on ka ilusamad ja hoolitsetumad ja no shicki-mickimad, aga see meeldib mulle ka . Öö löpetuseks jututasime siis pikalt parimal balkonil ever. Veini seltsis. Önneks veniga suutsime ikka päeva ära löpetada ja magama kobida. Hommikul, nii kui silma lahti sai, jooksma. Kuni meil olid veel suured plaanid päeva shutes ees, oli vaja eelmise öhtu soga ja värin välja higistada. Raske vöitu ju algul oli, aga peale jooksu, dushi, korralikku hommikusööki ja siis välibassein ääres vedelemist ja sulpsamst oli täiesti taastutud ja väga valmis öhtuks. Vahepeal vedelesime siis jälle balkonil, ajasime hoolimatta sellest, et füüsilises möttes oli recoverng tehtud, ikkagi väga pohmakas juttu ja vaatasime poole silmaga saksa-argentiina mängu. Mingist public viewingust tema söpradega poleks suurt miskit välja tulnud, sest nemad vist olid kök argeniina poolt ja enamus inglased aga mina ju olen suur saksa fänn :)
Ja siis see juba mainitud spanisch beach party ja jah, täpselt, Rheini kaldal :)) Aga liivarand oli pöhmötteliselt olemas eks ja sellest piisas küll. dress code "valge", calimucho ja ladina mjuusika muidugi. Nalja sai nabani iga sekund. Kuna me olime ultra-mobiilsed terve öö vältel, on ka erinevaid nägusid, erinevaid juhtumeid ja ernevaid flashe ikka omajagu. Alates metsikumat moodi salsat vöi ma ei tea mida vihtudes, mis alati läks üle aktiivseks keerutamiseks ja seega löpus siis kuskil liiva sees ukerdadamisega. Aga oi kui löbus oli seal ukerdada. Mingist hetkest me leidsime end tantsuplatsilt pisut eemal kukerpallitades-hundiratast visates. Kolmandaks olen ma pölvini jöes end jahutamas ja L arutlemas, et ujuks öige Amsterdami. PS! Eelmisel öhtul oleks me spontaanselt peaaegu Berliini pörutanud. Siis taas tantsupörandalt fighfivei harjutamas, kuna see meil üldse välja enam ei tulnud ja mille tulemusena ma virutasin ühele kutile korralikult vastu vahtimist, aga suurt probleemi sellest önneks ei tulnud. Vähemalt me ei pannud seda tähele. Pöösastes käsime ka vahel loodust vaatlemas. Seekord polnudki siis roosipöösas, vaid nögese. No köige selle tagajärg on küll pisut damaged, aga see oli igastahes seda väärt. Köige jöledam on see, et mul on jalatalla alla suur paistes sinikas, mis ennast aina rohkem tunda annab. Ilmselt seal Rheinis siblimise hetkest. Igal samm tuletab meelde, kui raske see eluke ikka on. Seega ma vist ei viitsigi täna tööle minna ja recoverin natuke veel, kuigi eile sai see ka läbi vedelemise-pödemise-seedimise etappide juba tehtud . Aga longata ka ei viitsi ju ja hetkel ei taha jalad kingi nähagi.
Vahepeal sai G-l NYs esimene nädal sisse elatud. See köige raskem ilmselt, aga ka köige meeldejäävam. Oma korterivalikuga ja selle asukohaga on ta ülimalt rahul. Töö ja kollektiviga ka esialgu. Linnaga niikuini ja sealsete randadega. Pisut köle tunne on sees, et järsku köigist nii kaugel, aga see ongi esimese nädala teema. Peale seda hakkavad rajad sisse kuluma, et köike pönevat veel kontsentreeritumalt jälgda.
Ja mina regasin end eile Kölni pool-maratonle ära! Oktoobris. Nüüd on motivatsioon laes.