Niisiis eelsoojenemine, trummid, pasunad, lipud kaasa ja minek. Oh jeerum ja ta söbrad on köik sama hullud! Aga seekord old enamus önneks naissoost. Neid trügib tal tegelt alati murdu ümber. Jalka kaedud ja hoolimatta et sakslased kaotasid, oli löbus. Kuigi jah löpp oli tegelikult niimoodi üleüldist pilti arvestades ikka nukravöitu küll. Nii palju ju loodeti, aga no uhked ollakse oma meeskonna üle sellegpoolest. Hispaanlased oskavad neid lihtsalt nii krampi mängida alati. Kobisime siis kogu see punt tagasi fotograafi juurde. Naistel tekkis seal hunnk emotsioone, nagu ikka kui neid rohkem koos on. Üks nuttis, sest jalka nukra löpuga meenusid talle ka muud nukrad asjad, nagu näiteks eelmisel päeval heast peast ära koolenud paar noorukest merisiga. Tal muide on neid kokku vist kümme. Teine söimas algselt taxojuhi läbi, sest see oli tumedamat verd pisut. Tirisin tibi eemale ära, sest ta läks päris öelaks. Aga Eesti fänniks hakas ta küll, sest seal ju söna "neeger" vist ikka nagu kasutuses. Jöulude ajal telkust Rannapi suust seda kuuldes vajus suus ikka ammuli küll. PS! tüdruk ise on väke türklanna. Aga noh nii see on eks. Temal siiski vastupidselt nii nukker olla ei olnud, pigem irvitas seal löbusalt köige üle. Aga mulle piisas ka, mötlesn et viimane aeg hispaanlaste sekka lossihoovi kasida (: Fotograaf keelas selle küll kategooriliselt ära, vöttes igasugu nippe appi, et sinna jääks. Tal on mingi veider kinnisidee alati, et ma pean tema juurde ööbima jääma. Vaba tuba täiesti olemas jne. Ja alati löppeb see enamvähem minu pögenemisega. Lihtsalt ei saa aru misk talle see nii vajalik on, sest meie vaheline sümpaatia piirdub pöhimöttelsielt sellise parima joogi-kaaslase omaga, aga olek hakkas seal joobes tüdrukute töttu niikuinii crazyks kiskuma. Tal plikasid alati murdu ümber ja kuna ta pidigi seal jälle oma naistekarjaga tegelema, lasin kenasti jalga. Hispaanlastesse. Algul küll natuke pahandasin nendega, aga ega nemad ju süüdi polnud, et nad vöitsid. Pealegi oli seal üks vanadest aegadest tuttav, keda pole kaua kaua näinud. Victor, aga mina mäletasin teda Carlosena. Seda ma muidugi höikasin ka kohe tervtuseks. Lendur-poiss. Öppis sama mida mina, aga tahtis hoopistükkis piloodiks saada ja seda ta nüüd tasapisi on ka :)
Igastahes oli väga mönus seal, kasvöi seetöttu et öö oli väljas ja päevane leitsak taandunud. Koju jöudsin, teab kuna. Keegi espanol saats ka veel, öigemini meil olid lihtsalt väga paralleelis koduteed. Natuke pidi ta üksi ka jalutama ja selle vältel oli kutt oma ratta kuhugi ära kaotanud :)) Nii kella 3-4 paiku koju jöudes üllatas fotograaf veel könega ja kamandas enda juurde. Tema joobe-astmetest pole ma endiselt eriti aru saanud. jäin poole köne pealt magama. Järgmisest päevast ei räägi. Karm oli see, et oli tarvis tööle minna ja ülemusele adekvaatset nägu näidata. Lihtsustavam töik oli siisk see, et ülemusega kohtumine oli alles kella 16ks planeeritud ja ka see et ta on ka tuline jalka vaataja. Seega käisin algselt veel ujumas ja turgutasin end kuidas jaksasn. Möttelönga ma siiskii päeva löpun veerema ei saanudki . Nii et need paar tundi töö juures, need ka eriti viljakad polnud. Aga nagu ikka, ega magada ka siukse öönes tunde ja letsakuga ei saa. Kui isegi hingamine ajab higistama. Käisin siis veel öhtuhämaruses jooksmas, aga sellega keerasn jälle oma mao krampidesse. Üldse ma aru ei saa, mis jant sellega on. Peab vist tervislikumalt ja regulaarsemalt sööma/elama hakkama. Samas "peaks" kölab peaaegu nagu "oleks" ja "oleks" on "poleks" eks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar