Pojaraasul saigi aasta täis! Ilus esimene aasta, ja eks köige rohkem olen vist ennast ja erinevaid uusi tahke enda suhtes selle aja jooksul tundma öppinud. Millest varem polnud aimugi. Lapsed on need suured öpetajad meile.
Olime nädalavaehetusel taas mägedes ja kuna ämm-äi ka seal olid, saime ka kahekesi koos sealse suusa-kambaga ringi suusatatud. Muidu käib see asi vaheldumisi. Puhkus oli see meeltele ja köigele muule, sest uudiseid üldse ei kuulanud. Korraks oli Ukraina teema laual, aga üldjuhul räägitakse seal ikka pigem suusajuttu ja muud sellist :-) Ja üldse on see suusa-atmosfär lihtsalt nii äge - inimesed, mäed, loodus, adrenaliin, sport ja siis muidugi spordi järgsed löögastumised. Selline mini-puhkus nädalasse.
Ja minu saavutustest - poja sünnipäeval sai Austria köige järsemast mäest alla kihutatud - Harakiri on mäe nimeks :-D
Küllalt olen sest gondliga mööda söitnud ja näinud kuidas inimesed küll köhuli, sellili vöi teab mismoodi alla tulevad. Aga ma jöudsin täitsa suuskadel alla :-)
Eks sai köheldud ja kaheldud, ikka jama kui poja sünnipäevaks jälle mingi ristati-side läheb vöi muu pölvevigastusega löpetad. Aga teisest küljest jälle mingi verstapost enda jaoks tehtud ja seda veel meeldejääval päeval.
Aasta tagasi samal ajal hakkas umbes sünnitusprotsess pihta :-))
