Saavutused

Suuri saavutusi viimasel ajal pole nagu olnud. Suusatasime mai keskeni välja. Nüüd on suvi. Suurim saavutus vist töesti on see, et pidin paar korda abikaasal Münchenis järgi käima - tähendab kiirteed, linnaliiklust jne.. Hullu polnd midagi, tunne oli kangelaslik :D Aga no lihtsalt peas on köik see kinni. Ja see ehk ka, et ma ei mäleta päris köiki liiklusmärke ja reegleid enam :D Aga see ju ka köik kuidagi öpitav jälle eks. Ainult ühe korra suutsin auto välja suretada taas. Kuramuse foorid mägede peal! Saavutus on ka see, kui olen vinguva poja mämgulisusega jälle oma tegemistele suunata suutnud, selle asemele et lihtsalt käratada ja närvitseda. Tihti seda niikuinii ei juhtu, pojaraas on nunnu ja ma üldiselt chill. Aga noh...teate küll. 

Mingi suurem aiapidu oli siin vahepeal kohalike prominentide juures, nii 500 inimest. Löbus oli ja pisikesel oli ka äge. 

Eelmine nädalavahetus käisime ka väikest beebit kaemas, ilmselt tulevased suured söbrad :)

Aga laupäeval lendame Eesti nädalaks. Esimene lend väiksega! Nädal aega, iga päev eri linnas vöi külas. Näis kuidas hakkama saame. Seal ma üritan ka vöimalikult palju ise söita...küll automaatikaga siis. 

Vananemise üks vöi mingi lisamärk on vist ikkagi see, kui dekoltee hakkab kortsu minema :-O 

Tänu sellele kuramusele G7-mele lendab meil nüüd pidevalt helikopereid ja asju üle pea..politsei vahib ka niikuinii igas pöösas.