Talvest on tôsiselt villand. Isegi Pariisis on sel aastal hämmastavalt palju lund maha sadanud, mis küll tavaliselt kiiresti taas haihtub, aga sellest hoolimata suudab piisavalt jama tekitada. Siin on ju talvekummindus vôôras teema ja lumega liiklus seega üsna kaootiline.
Nädalavahetus oli taas mitmekülgne. Sai jÄlle spordiga algust tehtud, nii et keha haige. üks päev tegime jooksutiiru iga roju oma rada ja tempot pidi. Esimest korda vist nii. Teine päev jälle käsikäes.
Ja nii kogu nädalavahetus. üks pÄev tehakse mulle selgeks milline sônnik ma olen ja kuidas ma kôik oma lähedased ka oma rokka kaasa kisun. Teine päev poetatakse möödaminnes N°5, sônnikuleha varjamiseks? Emotsioone ühesônaga jÄtkub ja mul on üsna hea meel, et keegi selline otsekohene mul omast käest vôtta.
Viimased aastad on ju möödunud passiivselt vaadeldes ja enesele lakkamatult valetades, seega üsna viimane aeg selles suhtes midagi ette vôtta vôi mis.
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen