vastu vahtimist

kôige hullem ja raskemini lepitavam ühe eksami juures on see, kui sul tulevad hiilgavad ideed probleemide lahendamiseks alles peale eksamit pähe!!!
Ma lähen nüüd kiiresti ujuma muidu tômban end kuskil möödaminnes oksa vôi sôidab metroo üle vms.

oejah vÄsinud olen.... oma tuimusest ja laiskusest, pedofiilsetest ja enesetapu unenÄgudest, sellest kuramuse koolist, vôôrkeeltest!
Esmaspäeval joon ennast täis nagu tarakan!

?

johhaidii, rongijuhid JÄLLE streigivad. Ja mina pean kooli minema AINULT keelekursuse tôttu... Puududa muidugi ei tohi... aga KEELEKURSUS :-S Ma olen eluaeg keelekursuseid mitte sallinud, kuigi nende tÄhtsuses veendun ma üha enam ja enam.
Aga ikkagi... peab veel aru pidama.

Ja juba jälle

läheb eksamiteks. Paras prantsuse leegion see kool: neli sessi pluss kôik need vastikud harjutused ja laborid jne. milles on muidugi kohustuslik osaleda.Väkk. Kôrini sellest kôigest. Üks labor kestab 4,5 tundi!!! Täna ônneks on viimane, aga see veel ees.
Positiivne on muidugi see, et kevad hilib jôudsasti ligi ja sellega ka huvi ennast rohkem välja vedada ja talverasva pisut minema hirmutada. Eriti praegu kui lihased on mäesuusaga kenasti soojaks aetud.

Mägedest nii palju, et nüüd olen mina ka ohver ja ootan juba vôimalust kuna jälle suusad alla saaks. Vôiks küll juba maha rahuneda, sest no selleks aastaks on minu suusatamised suusatatud. Aga nii väga kripeldab sees. Kuigi kui ma hakkaks nüüd oma närvivapustusi üles loetlema mis ma seal kôik läbi elasin, siis jääks ilmselt veider mulje et tagasi kipun. Aga nii see on. Vapustustest nii palju et vana mäe-proff G ei viitsind seal mingite algaja-radadega jännata ja viis mind iga päev ikka nôksa kôrgemale kui ma olin valmis. Rohelise, ehk siis kôige esimese etapi radadele ma ei sattunudki. Algust tegime koheselt järgmise etapi ehk sinisega. Teisel päeval punastele radadele ja siis kolmandal päeval kôige kreisimale (mustale), Sarenne rajale. Lisaks sellele, et see rada algas üsna kauni otse järsakuga 3300 m kôrgusel, on see ka vist üks pikeimaid radasid Euroopas. 16 km umbes. Nuttes tulin alla. Aga positiivne on muidugi see, et hoolimatta hunnikust sinikatest ja lihasevenitustest jne, kondid jäid ikkagi kôik terveks :) Peaele seda viimast hullust sain vist enam vähem jagu ka sellest mägede hirmust ja järgmisest pÄevast alates nautisin suuskamist nii kuis jaksasin.
Lisaks sellele algas minu suusatamine ka kenakese lumetormiga, mis koheselt mägede suhtes teatava umbusu tekitas. Meie esimene kôrguse piir oli 2700 m ja sellisel kôrgusel on tuul juba päris vihane. ühesônaga tulin esimest korda sellise müraka otsast alla, ilma suurema nähtavuseta. See ajas muidugi ihukarvad veelgi tôrksamalt turri kui normaaltingimustes oleks olnud. ühesônaga ma elasin seal üsna korralikult igasugu erinevaid hirmu-etappe läbi.
Mägede väline elu oli samas rôôsa. Hotell oli armas ja hea asetusega, kohe ühe suusastatsiooni külje all. Sain ka lôpuks aru, miks G nii väga tuba ja balkonit lôuna suunda sihtis. Sai pesu väel päikest vôetud kui mäele ei julgenud enam minna. Nii et jume on ka täiesti olemas praegu. Lisaks sellele kôik need juusturoad ôhtuti. Kôik vôimalikud proovisime järgi. Suusakülake oli ka väga armas. Ainult et ööd läksid krôbekülmaks kätte ära. Peale ôhtustamist linnapealt hotelli jalutada oli ikka paras piin.
Vot nii. Nüüd tagasi maa peale!

BEST

Koolis on sel nädalal Euroopa nädal. Tutvustatakse eurooplastele kooli ühesônaga. Igastahes istun mina siin arvutiruumis inglise keele mulina keskel (mida muidu siin koolis kuuleb üliharva) kui üks lobiseja küsib teiselt, et mis tähendab "Terviseks". Kiikasin kiirelt rääkijate suunas ja fikseerisin oletatava eestlanna ära et siis parajal momendil ligi astuda. Tüdruk on TTÜ bestikas ja resideeribki siis sellel nädalal siin. Tegime väikse kohvi ja äkki homme näeb ka taas. No väga tore vaheldus päeva igastahes.
Aga muidu on lood nii, et adrenaliin tôuseb järjepidevalt.

Mäele!!!

Nüüd siis enam tagasiteed pole. Suusapuhkuse tarbeks sai kôik kenasti ära reserveeritud ja nädala lôpus on minek. Kôik tipp topp lux värk, nagu G-le ikka kombeks. Ja kuna koolis toimuvad järgmisel nädalal mingid teaduse-pÄevad , sain endale peaaegu nädala jagu aega vabaks ja G saab vabu päevi vôtta niikuinii kuna tahab.
Muidugi tekkis koheselt peale reserveerimist väike kôhe hetk, et teab mis pidi ma sealt 2500-3000 m kôrguselt alla saan, olen ma ju siiamaani ainult korraks Kuutsemäele saanud. Näis...vähemalt on mul oma proff treener jälle käepärast. G sônul on see parim puhkus ever, kogu selle heleduse, päikse, värske ôhu, spordi, juusturoogade, veini ja minu puhul ikka paraja annuse adrenaliini saatel. Tundub päris veenev igastahes.