Võtsin mehe

Reedel üllatas kullake mind sületäie suurte, imeilusate, kohevate, tulipunaste roosidega. Niisama heast peast...

Aga sellest ei tahtnud rääkida.

Ma tegin eile oma kallimale kogematta abieluettepaneku ...

Öigemini olid lood sellised, et mönulesime niisama sofal teineteist ja öllet limpsides. Tegelt täpselt ei mäletagi, kuidas see päris kulges.. vist oli nii, et rääkisin natu oma vanaemast. Et ta mul siuke krapsakas 95 aastane daame, kuigi teatud väsimus kölas jutust läbi küll, kui eile talle emadepäeva puhul helistasin. Muidugi kölas ka tema teravus taas läbi. Soovides talle toredat emadepäeva, mainis kohe, et nojah sulle ma seda paraku soovida ei saa. Pani suu jälle korraga kinni. See selleks, ta on ikkagi mu lemmik inimene meie segasest perekonnast. Kui üldse mingeid siukseid tiitleid panna saab? Aga oluline ta mulle on. 

Igastahes seda väsimuse-nooti hääles kuuldes arvas mu tüüp et vanaema vöiks oma lemmiklapselapse pulmad ikkagi küll veel ära näha.. Seepeale küsisin otse, et mis sa tahad minuga abielluda vöi?

Poiss keeras asja kohe oma kasuks ja küsis vastu, et tegid mulle praegu ettepaneku vöi mis? No Saksa keeles kui möned noodid tähelepanematta jättes, vöis see töesti ka ettepanekuna kölada, mitte küsimusena...Niikaua kui mina üritasin aru saada, et mis siis nüüd just juhtus, tuli kärmelt ka nöusolek ära, tuleb mulle meheks küll. Mina muidugi kohe kimpus, et ei teind ma midagi. Seda ma muidugi ei öelnud söna-sönalt, aga ma ikka olen ettekujutand köike teistpidi, hunniku lillede, shampania ja muu hea paremaga.. pluss muidugi sörmus!! (Pölvitama ei pea, seda pigem ei sooviks.. ). Aga ta jäi endale raud-polt-kindlaks, ise röömustades ilmselgelt, et seda vaeva tal endal enam pole. Mu viimse niuksumise peale valmistas veel kiirelt shokolaadi höbepaberist sörmused ka valmis ja jutul löpp. Vot siis..

Hommikul koorusid sörmused küll dushi all maha muidugi.. nii et teagi, kas oleme veel kihlatud. Huvitav, kas Facebookis on suhtestaatuse vöimaluseks "kihlatud vôibolla"?

Päeval tuli veel selline saadetis tüübilt...segane värk ma ütlen

Ei tea mis see järgmine samm siis nüüd oleks. Lähen ta vanemate juurde kosja ja luba küsima? Ma tean küll kus nad elavad..