Nojah mis tantsust me siin ikka väga räägime. Aga aeg sai maha vöetud vahepeal. Sunniolukord. Nimelt önnestus mul löpuks oma pölveoperatsiooniga ühele poole saada. Tundus nagu köige öigem aeg ka kogu selle koroona isolatsiooni keskel. Kogemus omaette jälle. Ega kellelgi ei meeldi lugeda mingeid haiguselugusi. Aga ma hea meelega pajataks oma kogemusest. Paanika oli enne kogu värki suur, sest pole kunagi siin Saksas haiglas olnud..ja no üldse. Ja enne op-i oli selline organisatsioon et anna olla. Perearsti juures oli vaja korralik vere-uuring teha pluss EKG, siis narkoosi-arstiga asjad läbi rääkida jne.. Ja siis need Saksa haiglad...vaat et endale mingit hullemat haigla-viirust külge ei kraabi haiglas. Aga löppkokkuvöttes oli asi palju toredam kui kogu ümbruskonna poolt kuuldes kuna minu kirurg vöi ortopeed opereerib ka väga kenas, üsna väikses, uues ja modernses kliinikumis. Orienteeritud ainult spordi vöi ortopeedilistele vigastustele ja seetöttu ka koroonast vöi muust jamast veel täiesti puutumatta. Lihunik, keda sama kirurg on opereerinud mainis, et hea kui doktorit järgmisel päeval üldse näed. Mul läks nati paremini. Enne operatsiooni, kui mind valmis seati - kanüülid narko jm, astus doktorionu ka läbi ja tervitas ja uuris et kuidas läheb. No mis mis sa ikka ütled kanüülid veenis jne .. niijanaa eks. Arvas, et pole pöhjust muretseda. Ja siis äratus...jube külm oli. Anti tekid ja soojendav puhur puhus peale jne..ja öde uuris, et kas mu pulss on alati nii madal olnud. On küll jah. Ja siis löpuks saad aru, et oih op ongi möödas. Küsitakse valu kohta, antakse vaigistit. No ja siis kui piisavalt toibunud oled, veeretatakse sind tagasi palatisse. Ja siis sa lamad seal pool uimasena, magad..ja siis hüppab keegi erariietes sisse! Külastajad olid kategooriliselt keelatud..teadagi koroona töttu, arusaadav. Aga mina ilma prillide/läätsedeta ja pool uimasena veel höiskasin röömsalt ja kövasti, sest arvasin et mu lihunik nihverdas end ikka sisse. Aga kui erariietes mees lähemale jöudis, tuli selgus majja..see oli hoopis mu kirurg/doktor.. Ütles, et op läks väga hästi, nüüd mul on see uus vajalik asi pölves taas olemas ja köik on tore. Pingutas mu labajalga sinna-ja tänna ja oli rahul. Järmisel päeval oleks ma talle peaaegu vastu vahtimist virutanud. Tuli läbi et neid vere-soga kotikesi mis mingit juhtmet pidi pölve külge olid ühendatud..eemaldada. Uuris kuidas läheb ja siis mainis et nüüd vöib veidi ebamugav olla ja juba oligi selle juhtme mu pölve seest välja tömmanud...ja teise ka kohe otsa. Ma olen siuke vaikne inimene, aga sel hetkel ma töesti karjatasin ja klammerdusin oma pölve külge. Aga seda ma kuulsin siis oma lihunikult ka hiljem et ta nii teebki ebameeldivate asjadega. Ehk on öigem kah. Nu ja siis käis ta mind ikka iga päev kaemas kirurgile kohaselt. Ja nüüd pean mina iga paari päeva tagant tema praxisest läbi kaema. Iga päev on erinev. Valud on endiselt suured hoolimatta valuvaigistitest. Magada ei saa..jalg on tömbunud sini-rohe-kollaseks. Ja siis mu lihuniks rääkis huvitavat asja. Mina mötlesin algselt, et ma ju magan kogu operatsiooni ajal ja ärgates, ainuke mure on narkoosist välja tulla. Aga kallim mainis, et hoolimatta kas sa ise teadvusel oled vöi mitte, see mis operatsioonilaual toimub on korralik rünnak ja shokk su kehale. Seetöttu sa nii väsind oledki järgmised päevad-nädalad. Eks vist nii ole. Aga doktor on väga hea spetsialist just sellistele vigastustele. Üleüldse ma vist olen omamoodi armunud oma doktori-onusse :)) Sa lihtsalt usaldad oma keha kellegi hoolde ja..nii on. Muidugi mees on ka väga karismaatiline ja köik haigla öed itsitasid ja plaksutasid ta järele.
Huvitav on ka see, et köik mainisid, et lihas kaob jube ruttu. Nädalaga. A ma ei märka mingit muutust. Ilmselgelt vöiks rasv ka sama ruttu kaduda....
Aga mis on asjade juures ka naljakas. Täna tegin taas tööga algust ja väga tore oli. Kella 7st pea 18ni nonstop. Ei möelnud jalale ja köik tundus tore. Töesti, need voodis vedelemised teevad kohati rohkem kahju kui muu. Konsentreerud mujale, kui oma jamale, ja juba läheb köik paremini. No ilmselt mulle mu töö meeldib ka kogu oma hulludega :)) Vahepeal ju tehti väga pönev pakkumine..ütlesin ära.
Aga eks see haigla-puhkus tömbas ka omad pidurid taas peale... mis oli väga vajalik.
Karkudega peab veel nädal umbes vastu pidama..
Arvake ära kuidas mu kallim mind hetkel kutsub ...
Speedy :)))
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar