Ma siin vahepeal ei saand üldse enam aru kui tähelepanu näljas ma ikkagi olen. Mingi tösine kompleks küljes.. aga ma arvan et teatud tähelepanu ja meelituste üle on iga naine omamoodi röömus. Samas muidugi kui oled terves ja ilusas suhtes, siis ilmselgelt ei otsi ja ei vaja ka mujalt seda. Aga kui järsku midagi sellist sülle langeb, siis töstab muidugi natuke körvust. No mina olen tähelepanu saanud ainult vanameestelt need viimased nädalad :)))
Aga vanemad mehed on mulle mu vanaisadest saati alati sümpatiseerinud. Nad on ju nii targad ja elukogenud.
Mulle nimelt teeb mu tromboosi arst vist silma :))) Tromboos ise muidugi tore pole ja ma ei teagi kuidas ma selle endale säärde hankisin. Aga pidavat peale operatsiooni ikka ja jälle juhtuma siuke jant. Kaks nädalat süstisin 5 korda tugevamaid ja suuremaid süste kaks korda päevas köhtu. Löpuks ajas juba nutma, ja vähendasin selle omavoliliselt ühele korrale päevas. Töesti kellelegi ei soovita. Köht on siiamaani sini-rohe-kollane. Nüüd on mingid tabletid peal, aga et nende kogust paika panna, käisin poolteist nädalat iga päev veeni-vereproovil. Nüüd piisab kahest korrast nädalas. Sharmikas vanem doktor ütles kohe, et nüüd näeme üksteist üsna tihti..ja lisas kohe, et aga ma kohtun teiega ju väga hea meelega :)) Kulm läks natu körgeks kohe, aga sealt peale on see nali pihta hakanud. Paaril korral on ise mind süstinud, mida doktorid üldjuhul kunagi ei tee. Ja pea ülepäeviti on mulle säärde ultraheli teinud, mis nii tihti ka vist vajalik pole. Ja öhtuti kui vereproovi tulemuste ja tableti koguse pärast helistan, on ta lasknud assistentidel enda peal suunata. Selle töö, alates vereproovidest, kuni tulemuse reporteerimiseni saaksid assistendid väga kenasti ise ära teha. No tromboos tundub igati taandunud olevat, täna oli jälle vereproov ja ultraheli. Kuna see ultraheli kestab üsna kaua, siis muliseme maast ja ilmast alati. Arvas, et näitaks heameelega oma kodukanti kus ka jaanituld tehakse siin läheduses :)) Ja arvas, et on alati Eesti reisida tahtnud jne.. :)) Nali naljaks, aga siuke isiklikum suhtlemine ja väike flirt muidugi kergendab ka kogu seda tromboosi janti. Ehk see on lihtsalt tema taktika ka...kuigi ma ei usu et ta 80ne aastastega päris samamoodi käitub :) Oma privaatse numbri andis ka juba, et kui peaks midagi olema vöin iga kell helistada. Ülehomme on järgmine proov/ülevaatus.
Viimased nädalavahetused oleme ka taas Austria Alpides ringi tuuuseldanud, kuna piirid nüüd taas valla. Lihunik on ka kohati jäästikul suusatamas käinud vöi oleme muidu uusi kohti avastanud ja Tirolit nautinud. Väga toredad nädalavahetused. Seal jäästiku suusapiirkonnas me teame juba pöhimöttelisetl kogu kollektivi ja kohalikke.. sest öhtuti koguneme köik samasse kohta väiksele after-dringile. Alati on löbus. Ja selgus, et üks vanem härra, kes on seal väga keskne ja karismaatiline jäästiku vaim, on minusse ka ära armunud. No eks mingeid märke on alati ju näha olnud, ja ükskord natuke napsusena ta isegi ütles seda mulle ...aga no seda tema kollegide suust ja pool aastat hiljem kuulda oli eriti huvitav....
Päris pönev on muidugi jälgida oma kallima reaktsiooni, kui see märkab et teistel meestel on ka su vastu huvi :))) Olgu ta siis vana vöi noor :D
Eelmine nädalavahetus vötsin isegi ette matkaraja, sel ajal kui Lihunik suusatas. Kaks tundi üsna järsku matkarada. Pölvele vist natuke koormav, sest kogu jalg oli pärast tösiselt paistes. Aga mönus oli taas end veidi liigutada. Ja mäes matkamine on konditsioonile ikka korralik trenn...eriti kui konditsiooni üldse enam pole.
