Reisisell

Nonii jälle omajagu aega möödas ja pojakesel mitu puuda jaksu ja jöudu ja tegutsemistahet juures. Pisut beebi-pekki ka juba. S arvas et kintsud on küll suusataja omad juba. Vahepeal on ületatud 12 riigi piirid, nähtud nii mägesid kui merd. Ja kokkulugedes siis seitset eri riiki. Siuke pagas siis meie neljakuusel. 

Kirjutada ei jöua, hea kui kuidagi primitiivselt koristadagi jöuab Aga poja muutub järjest armsamaks ja ägedamaks. Nüüd kui ta naerda ka juba lökerdab. Mötlesin küll, kui ta täitsa pisike veel oli, et no nagu ei tahakski et ta kasvab, et vaevalt enam nunnumaks saab minna. Aga saab küll...raskemaks muidugi ka. Kanda siis..

Kirjutada vöiks temast palju. Kuidas uusi häälikuid testib. Puhkuse ajal näiteks hakkas kriuksuma ja möneks ajaks jäi see komme külge. Siis mingi hetk proovis kiljumist. Vahepeal örises ka, ja ma veel mötlesin et lastel, rääkimatta beebidest, on rasuksed rrrr tähega. Nüüd ta lihtsalt teeb sellist ingli häält...vöi siis röögib. No igastahes üritab ta pidevalt meile midagi seletada vöi selgeks teha, aga me totrad ei saa sest enamasti lihtsalt aru. Midagi ajab näpuga suus ka juba hoolega taga, eks need hambad ka enam kaugel vist pole. Peab rinnakaitsmed muretsema.. Seltskondlikus möttes on ka veel üsna tolerantne ja kannatab köik süllevötjad, kaisutajad ja muidu näppijad kenasti välja. Blondiinid Eesti tüdrukud meeldivad eriti hästi. Jaa, kuigi eelmisel nädalavahetusel ämma ja S-i sünnipäeva aiapeol (mu kaasal ja ta emal on nimelt samal päeval sünnipäev) läks asi küll natu karmiks kätte ära. Üks tädi otsustas teda natu vankriga ringi söidutada, seda erit hoogsalt üles-alla raputades. Vaene poja vankri sees hoidis mölema käega vankri servadest kramplikult kinni. Aga siis tegi tädi vahel naljakaid hääli ja poisil oli jälle löbus. Siis üritas üks 92 aastane vanatädi teda peale omajagu veini ja ölut sülle vötta... Väga armas inimene jne., aga hoidsin pisikest ikka igaks juhuks ise kinni ja lasin tuigerdaval tädil teda näiliselt hoida. Asja ei lihtsustanud see, et tädi nönda pisikest kasvu veel on. Tore tädi, S-i vanatädi, ristiema ja muud naljad, aga lasi hiljuti ühel kelmil endalt lihtsalt 90 000 euri välja petta. Pöhimötteliselt raha mis ta oma säästliku eluviisiga oli kokku kogund ja plaaninud S-ile ehk siis meile pärandada lisaks majale, et ei peaks pärandus-maksu pärast muretsema mis pärandattava varaga siinmail kaasneb. Aga vot siis. Raha rahaks, seda muret nagu pole, aga väike armas vanainimene ei anna endale siukest rumalust enam iial ilsmelt andeks. Ja 92 aastasele ei saa höigata ka enam, et aeg parandab köik haavad eks. Aga täiesti uskumattu, kui osavad on sellised petised...naine on söja eest pögenenud ja kogu oma vara ikkagi raske tööga kokku kraapinud... ja siis tuleb miski osav-keel ja teeb ta paljaks. Isegi kohalik panga-tädi vaatas asja peale imelikult ja ei väljastanud tädile enam raha. Siis tädike läks lihtsalt teise linna raha välja vötma. Uskumatud lood. Lolli vea töttu istub mees praegu önneks vangis, aga meelerahu, rääkimatta rahast, see tädile muidugi tagasi ei too. 

Jah lapsed. Kuigi ma pole oma töises ja muidu elus iial nii läbi ja närvivapustuse äärel olnud, kui nüüd selle pisikese tegelasega vahel..pole kahtlusteta midagi ilusamat ja erilisemat kui oma väikse lapsukese siirad silmad. Minul pole oskust neid tundeid kirja panna, mida see pisike tegelane juba köhus siblides on esile kutsunud. Ja ilukirjandust pole ka kaua enam lugenud. Aga selline mees nagu Lauri Räpp jäi kuidagi üle Instagrammi silma ja tema luule ja tekstide lummuses olen küll. Kaunid ja töepärased sönad ja sönaseaded. Tema üks möttekäik jäi just äsja kummitama. "..Mönes möttes on elu kui doomino. Kui käidud klotsi teises otsas on viis, siis asetab elu selle vastu samuti number viie. Kui kolm, siis kolme. Ainult et elus ei mängi me numbrite peale. Numbrite asemel on seal armastus ja vihkamine, headus ja kurjus. Üksköik, mis käigu sa teed, vastab elu alati samaga....". 

Praegu on pea kesköö ja kuulsin siin häire-signaali undamas just. Saksas on hetkel kurvad ja traagilised lood käimas. Uudiseid ei tihka enam vaadatagi, ainult et kuna kogu sademete-torm liigub hetkel ka meie suunas, on targem end asjadega kursis hoida. Kuigi täna jäi mingi hetk siiski vihm järgi ja päike tuli välja. Siiski siiski on järjest rohkem möistlik igaks juhuks end valmis hoida igasugu jamaks.. Eks need kes siin viimaste päevadega on oma majad vöi ärid kaotanud, vöi kurvemal juhul isegi lähedase.. eks need ilmselt mötlesid ka viimase minutini, et see jama vast meid ikka ei puuduta....

Häiresignaal on nüüd mönda aega jälle vaikne olnud...ei teagi mis oli siis taas. 

Nonii dieedist ei jöudnud jälle kirjutada.