Lasteaed, MRT (isegi sellega vôib harjuda...), lôunauinak (mitte minul muidugi, sorteerisin kapi väiksematest riideesemetest tühjaks ja pakkisin ilusti kokku järgmisele kasutajale). Väike tunnine rattasôit poja ja tema sôbrantsi ja ta emaga muidugi, ja siis oligi pime. Poiss vanavanemate juurde ja meie "trenni"...no on värk. Jôu-tasakaalu trenn selline. Mis just suusatamisel vajalik. Väga hea. Aga läbi oled nagu latikas. Poiss ära otsitud. Ôhtusöök ja väike chill... lihased juba annavad endast tunda. Isegi mu mees on omadega täitsa läbi ja tema on ikkagi mingis môttes liikuvam.
Täna küsisin poja käest, et kas talle lasteaed meeldib... ütles et ei. Noh ...eks see on tegelikult selline valutu kogemus (vôrreldes ehk meiega), natuke iseseisvamaks saada. Mina ei mäleta oma lasteaia algusajast küll tuhkagi. Teagi kas see on hea märk. Abikaasa igastahes mäletab väga hästi kui vastik ja eemaletôukav see talle oli..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar