Aeg

Nii suhteline asi. Kui Münchenis sai tsau öeldud, siis tundus see natu nukker ja nii pikk aeg ära olla.

Ja siis... Lend, takso, vend, tädi...tagasi venna juurde... lôpuks magama

Korraks poodi. Merre. Korralik palavus. Sôbranna ja poisiga meeleolukas pärastlôuna Rotermannis. Ôhtusöök venna juures. Voodi...

Hommikukohv, rendi-auto, pea kolm tundi sôitu. Sôbranna ja ta kolossaalne aed ja häärberg jne. Tagasi kodus ema juures - kartulisalat jne.. Jalutuskäik järve äärde, kus ma olen üleskasvanud. Siis hüpe ema aiamaale, kus on maasikaid, mustsôstraid ja lilli. Läks jälle pikemalt kuna sai naabritega kohatud (ma naist kaudselt teadsin, tema mees teadis mind oma venna kaudu kuidagi väga noorusaegadest.... pidin korralikult meenutama. Vestlus oli tore). Poiss mängis terve aeg oma uue lennukiga, jooksis sinna ja tänna ja nobis pôllult maasikaid. No nii koduselt tundis teine terve see aeg. Jalgpall (no mina vaatasin Saksa-Taani). Poiss mängis terve aeg vanaemaga ja tegeles ta merisigadega. Ja nüüd ta norskab. Eesti aja järgi keskköö. 

Mina magama ei suutnud jääda...kirjutasin veel e-maili auto rendifirmale kriimustustest mis täna sai koos nendega tegelt tuvastatud, aga ainult minu lepingul ju see kirjas. Tegin fotosid ka. Järgmine kord nii väikest autot enam ei rendi ja ikkagi kindlamast kohast. Pikad vahemaad vajavad ikka stabiilsemat autot, eriti kui oled sellega harjunud ja laps on pardal.  Selle arvelt enam koonerdama ei hakka.

Kôige vahvam on see, et poiss oli viimati siin ema (tema vanaema) juures eelmine suvi. Aga ta nii ootas ja tundis jälle kohe end väga koduselt. Äge. 

Ja abikaasa on tegelikult reedest saati ainult maganud..ilmselt vahel jalgpall ja vahel paar ôlut ja siis jälle...Aga just seda on tal ju vaja ka, tal on nii suur unedefitsiit. Ja väga stress aeg... 

Ja see teebki nii suhteliseks kog selle aja teema. Juba ongi kolmadik puhkusest läbi...kui ma veel algselt môtlesin, et liiga pikaks läheb...

Tempo jätkub samas vaimus. 

Suvi

2024 märts-aprill 

- Don't quit, suffer now and live the rest of your life as a champion

- Statistika on nagu miniseelik. Lubab hästi palju, aga ei näita mitte midagi. (Sander Ôiguse füüsika ôpetaja)

- Stay low key, not everyone needs to know everything about you

- Women are made to be loved, not to be understood (Oscar Wild)

- Sind koheldakse täpselt nii, millise hinna sa endale määrad (Jaan Tätte)

- Being sad is a waste of time, find a reason to smile

- Armastus on nagu peer. Kui pead liiga palju punnima, siis tôenäoliselt on sitt (Elu vôimalikkusest maal)

- You don't get what you deserve, you get what you take

No näed siis, sai vahepeal jälle miskeid tsitaate kogutud :) 

Eesti seriaalid on väga heaks muutunud. 

Puhkusel sai ka käidud. Cämperiga 3 nädalat Austria-Itaalia-Schweiz. Oli küll varu-variant peas, et kuskil vahepeal lähme hotelli, kui liiga paljuks läheb. Aga ei tekkinud absoluutselt sellist tahtmis. Oleks paar nädalat veel otsa niimoodi reisinud. Ja muidugi koju jôudes tundus see meie väike korter jälle ime-suurena :)) Viin ja Veneetsia on nüüd ka nähtud, meres supeldud ja palju muud. Kaks meie lemmik schweitslast ära nähtud, môlema nimi on Roland (Roli). Üks viis Lago Maggiorel mootorpaadiga sôitma ja näitas ümbrust. Teine tutvustas Lutzerni, imeilus linn! Ühesônaga väga äge ringreis oli. Lisaks tärkas taas see Vahemere köögi vajadus..mereannid ja antipasti. Salat on mul endiselt lemmiksöök, aga nüüd pigm sinna tomati-mozzarella-oliivide kanti. 

Ärkan taas pool-viis. Ôpin. Siis on poiss ja programmid temaga. Ja siis igal vôimalikul juhul kraamin ja küürin ja viskan asju ära. Oi see on hea tunne. Suurpuhastus - kevade värk eks. 

Ratast ka väntan trenazööriga iga päev, et saaks pôlvi natu tugevamks. Juuli keskel viimane op. Siis kaob niikuinii kogu muskel taas ära muidugi. Aga natu rasva tahaks ka maha saada. Vahepeal on asi väga lodevaks ära läinud.. Kaal küll on kuidagi langenud paar kilo vist, aga noh...lodev on see värk. 

Miski nôrkus on nende arstide suhtes. Mul on muidugi väga nunnu ortopeed. See kes ka ôlga opereeris. Ôlaga on asjad head. Ja nüüd siis see kes pôlve hakkab opereerima.. Aga olgem ausad, kôige olulisem on nende tegevusala, staaz jne eks. Eelmise pôlve kirurg on Saksa rahvusliku jäähoki meeskonna arst/kirurg. Ja seekordne on siis Saksa rahvusliku Mäe-suusa ametlik arst/kirurg. Heades kätes ilmselt. Mäe-suusaga kogu see jant ju on tekkinud.

Kirjutan igapäev kôik ToDo'd viimsete peensusteni oma kalender-märkmiku üles ja no see tôesti aitab ja distsiplineerib. Palju asju saab päeva jooksul tehtud niimoodi. Hea on tehtud asju jälle maha joonida, uskuge mind. Ja tôesti kôik panen kirja! Keha koorimisest-näomaskist akende pesemiseni...pluss muidugi ôpiprogramm ja tegemisesd pojaga. Soovitan. 

Aga nüüd on pôhiteema Eesti reis. Paraku taas poisiga kahekesi, kuna abikaasa rabab tööd (nagu suviti ikka). Elevus on sees! Ja natuke kurb jällegi kah, et kallim kaasa ei saa. Aga ära vaja on käia. Juba lihtsalt 100 aastase vanaema pärast...Ja muidugi Eesti suvi! 

Siis lasteaia harjutamise teemad, pôlve op ja muidu suvi :)

Täna ei tee igastahes midagi! Esiteks on pühapäev. Teiseks on kergelt udune on olla eilsest mônusast spontaansest Biergarteni ôhtust kahe väga toreda sôbraga. Naispool on ühe lasteaia juhataja Münchenis, seega oli ka pojal väga lôbus. Biergarten oli vinge, ilm oli ilus ja söök oli jube hea.