Ja siis... Lend, takso, vend, tädi...tagasi venna juurde... lôpuks magama
Korraks poodi. Merre. Korralik palavus. Sôbranna ja poisiga meeleolukas pärastlôuna Rotermannis. Ôhtusöök venna juures. Voodi...
Hommikukohv, rendi-auto, pea kolm tundi sôitu. Sôbranna ja ta kolossaalne aed ja häärberg jne. Tagasi kodus ema juures - kartulisalat jne.. Jalutuskäik järve äärde, kus ma olen üleskasvanud. Siis hüpe ema aiamaale, kus on maasikaid, mustsôstraid ja lilli. Läks jälle pikemalt kuna sai naabritega kohatud (ma naist kaudselt teadsin, tema mees teadis mind oma venna kaudu kuidagi väga noorusaegadest.... pidin korralikult meenutama. Vestlus oli tore). Poiss mängis terve aeg oma uue lennukiga, jooksis sinna ja tänna ja nobis pôllult maasikaid. No nii koduselt tundis teine terve see aeg. Jalgpall (no mina vaatasin Saksa-Taani). Poiss mängis terve aeg vanaemaga ja tegeles ta merisigadega. Ja nüüd ta norskab. Eesti aja järgi keskköö.
Mina magama ei suutnud jääda...kirjutasin veel e-maili auto rendifirmale kriimustustest mis täna sai koos nendega tegelt tuvastatud, aga ainult minu lepingul ju see kirjas. Tegin fotosid ka. Järgmine kord nii väikest autot enam ei rendi ja ikkagi kindlamast kohast. Pikad vahemaad vajavad ikka stabiilsemat autot, eriti kui oled sellega harjunud ja laps on pardal. Selle arvelt enam koonerdama ei hakka.
Kôige vahvam on see, et poiss oli viimati siin ema (tema vanaema) juures eelmine suvi. Aga ta nii ootas ja tundis jälle kohe end väga koduselt. Äge.
Ja abikaasa on tegelikult reedest saati ainult maganud..ilmselt vahel jalgpall ja vahel paar ôlut ja siis jälle...Aga just seda on tal ju vaja ka, tal on nii suur unedefitsiit. Ja väga stress aeg...
Ja see teebki nii suhteliseks kog selle aja teema. Juba ongi kolmadik puhkusest läbi...kui ma veel algselt môtlesin, et liiga pikaks läheb...
Tempo jätkub samas vaimus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar