Sügis

No distsipliinist pole siiamaani küll haisugi. 

Sügis saabus igale poole täpselt kalendri järgi, seal 21 septembri paiku pööras nii sealmaail kui siinmail ôhk väga sügiseseks ära. Selles sügise ôhus on minu jaoks alati miskite uute alguste hông. Algasid ju igasugu koolid sügisel, kus iganes maal siis ei alustanud. On alanud üks mu ägedaimaid töö-kogemusi just ühel ammusel sügisel. Sel sügisel, küll alles ehk kuu aja pärast algab uus algus uhiuues ja ägedas korteris. Kôik mis praegu juba tehtud on nii meeletult ilus ja lux. Meie köök!! Ma pole eales nii ilusat kööki näinud. Nôuab harjumist, sest toonid on tumedamad - rustikaalne puit ja must värv. Kôige paremini vist kirjeldabki seda kogu kompotti sôna - luksuslik. Näis kas raatsib seal üldse süüa tegema hakatagi :-) 

Sealmail nägin palju trööstituid olukordi. Küll alkoholi-tablettide sôltuvusest, küll enese paremini näitamise varjus - kus väljaspoole paistab kôik ilus ja vinge, aga seestpool on ainult kasimatta räpane elamine ja abielukriis. Väiksed lapsed kôige selle vahel, mis on paraku eriti kurb. Kuulsin imelikke küsimusi raha kohta? No mina küll kellegi teise rahakotis ei sori. Aga noh, taaskord arusaam, mis inimesega tegu. Välja hakkan kasvama mônedest "sôbrannadest". Pere näha oli muidugi tore. Aga noh, inimestel on nii palju siblimist ja tegemisi, et egas kellegil sinu jaoks suurt aega polegi. Kuigi ...tegelikult oli ikkagi rohkem kohtumisi, kui üldse oli plaanitud, olgu siis kasvôi et natukeseks.  

Oktoberfestitatud kah nüüd. Viini lähedal lôbustuspargis käidud. 

Nüüd vaja asjalikuks hakata taas. 

Distsipliin

Kuidagi nôutu olek on hetkel. Kuhu suunas edasi? See viimase kuu eksamiks ôppimine oli nagu udu sees. Igal vôimalikul juhul ôpid ja siis muidugi lôbustused poisiga ja muud suvised kutsumised-tegemised-üritused. Ma tahan neid kella 3:45 kellaseid äratusi jätkata. Päeva mahub palju palju rohkem. Ma tahan distsipliini ja mingit projekti. Nüüd tuleb välja môelda, mida väärtuslikku selle kolme tunniga ennem poisi ärkamist teha. No kindlasti ôpin oma kraami edasi, aga tund-poolteist päeva jooksul piisab. Aju tahab liigutamist. Aga siis ilmselt peab hakkama môtisklema kogu sisekujunduse suunas jne.. 

Aga jaaa...distsipliin. See on mu tervisele kasulikum. Oi kui tervislikult ma toitun ja kôike muud teen jne. kui päevaplaan on paigas ja sihid silme ees. Sporti vaja tegema hakata ilmtingimatta. See nädal vist tuleb veel lodev ja siuke laadna. Homme veel küürin viimased küürimatta ja sorteerimatta jäänud nurgad ära, neljapäeval ehk mägi-loomade loomaparki poisi ja ta sôbrantsiga, reedel mägedesse, hütt sisse seada. Ja kes teab, ehk jääme isegi pühapäevani sinna. Kui laupäeval tagasi, siis poisiga lennukite shôule mis siin laupäeval-pühapäeval toimub. Aga järgmisest nädlast plaanimajandus.

See, et ma nii välk-pauk päeva pealt oma 125nesed kilpnäärme alatalituse tabletid ära jätsin, annab ilmselgelt ka peagi tunda. Vôi siis mitte. Vôi rauapuudus. Sellega vaja ka tegeleda. Toitumine! Kaks kuud on nüüd tablettide vôtmisest möödas. Oleks vôinud ju järk-järguliselt kôike teha, aga jah. Ei môelnud läbi. Kuidagi olin nii tige tol hetkel arstide ja igasugu tablettide ja keemia peale. Vôi noh, et kui kiirelt sind nende lôkus meelitatakse. Praegu môôtsin vererôhku...125/85... tipptopp! Ma arvan, et kogu mu vererôhk jne olidki kuidagi nende teiste tablettidega seotud. No näeme elame. Ma hetkel sellisel looduslikul ja tervislikul lainel. 

Rahu

Eile oli üks väga ilus päev. Mitte, et midagi erilist oleks toimunud. Pulmad vôi sünnipäev vôi ma ei teagi mis, mida suurelt kiputakse tähistama. 

Olid armsad inimesed ümber. Oli müstilisi meeldejäävaid naeratusi linna tänavailt. Oli viis tundi korralikku ajude ragistamist. Arusaamist, et seekord ma taas sellest eksamist läbi ei saa, aga nüüd tean kuhu peaks oma ajud suunama. Lihtne - asjadest on vaja aru saada, olgu mis keeles tahes.

Oli kaasaelajaid...tegelased kes on poisiga mu ellu tekkinud. Toredad inimesed. Pere niikuinii. Äi viskas mu rongijaama ja ütles veel, et kui vaja siis toovad mu linnast ära kah, et andku ainult teada. Tean juhtumit ühe teise Eesti sôbrannaga siin luxus linnas, keda ämm absoluutselt ei aktsepteerinud...lapsi, kahte poisipônni kah mitte. Nüüd kui nad on vaikselt peaaegu täiskasvanud ja ääretult tublid tegelased...nüüd siis vaikselt kergitab kulmu.  Vastik.....eriti laste suhtes. Vanaema ei salli neid...lihtsalt vist selle pärast, et juured kuskilt Eestist..Idast eks..Ja see naine oli majandus harideusega jne. Väga tubli tegelane. 

Vahepeal oli lasteaia juhataja mulle paar pilti saatnud, kus poja vahvalt teistega midagi ehitas. See lasteaia teema on jah siuke kukalt kratsima panev.... aga see oli ka rahustav. 

Peale eksamit kohtumine laheda Eesti sôbrannaga. Siis saatis mees veel pildid meie korterist, kus puitpôrandad juba maas. Imeilus!!

Suvi

Nüüd on küll pikk vahe sisse jäänud, terve juuni ja juuli. Kirjutada kohe mitte ei oska enam, mitte et millestki poleks kirjutada. Koguaeg toimub miskit ja shôu käib. Paar märksôna ehk:

- Ehitus edeneb jôudsalt. Varsti saab hakata seinu värvima ja pôrandaid sisse panema jne.. Lihtsalt, et august on siin puhkuste kuu, ja siis tööd veidi seisavada paraku.  

- Elu ämma äia juures edeneb. Vahel harva, nagu eile korraks tekkis tunne, et ei taha enam. Aga eile ma ei tahtnudki mitte midagi, egas mitte kedagi, ja terve päev oli metsik väsimus ja närune tuju. 

- Floßfahrt oli vahepeal, väga meeleolukas parvesôit meie linnast Münchenisse. 

- Ühe tuttava 40s juubel, lapsi oli palju, lapsehoidja oli kohal. Ühesônaga kôigil oli tore.

- Üks Antoni sôber Quentin sai 4seks, ja oli terve päev tegemist ühes Alpi-loomade pargis, kus loomad üsna vabalt ringi jooksid ja sai neid toita (enamusi) ja palju mänguväljakuid. Terve päev tegevust ja nii äge oli, nii lastel kui emadel. Lôpuks veel McDonalds, ja mida sa hing enam ihkad eks (lapsena siis). 

- Ja no "meie" nö. ämma-äia suures aias on juba palju lapsukesi läbi käinud ja rôômsalt aega veetnud. Trambulin, liivakast, täispuhutavad "pool" id ja kôik siuke olemas. Puhas rôôm. Pojakesel on paar väga toredat sôpra tekkinud. Ühele sôbrannale üritas ükskord isegi musi anda, aga tüdruk ei soovinud. 

- Mul on metsik respekt tekkinud oma mehe suhtes, kes töö kôrvalt veel kogu ehitusvärki pushib ja hindades tingib jne.. Töömehi on ju palju, kes laovad müüri, kes sätib veevärki, kes elektrit jne.. Paljud asjad on selgemaks saanud, mida ta varem on pidevalt üritanud mulle selgeks teha. Elu on lihtsam, kui ei tahagi enam kôigile meeldida ja on ükstapuha mis sinust arvatakse. Mitte muidugi nende inimeste poolt, kes sulle endale korda lähvad. Aga palju neid on eks? Ja ei tee paanikat 2 minutilise hilinemise pärast...näiteks. 

- Poja ôpetab mulle pidevalt enese kohta uusi asju. Mu mees ja mu poja on mu elu suurimad ôpetajad!

- Poja on üldse tore ja vahva ja armas (enamasti).

- Täna bookisin piletid Eesti. Väikse reisi peab ikka sinna ära tegema. Aga alles septembris. Enne seda on eksam ja lasteaia teemad jne.. Aga hea tunne on. Eks korra aastas vaja ikka ära käia.

- Kilpnäärme tabletid jätsin ära. Näis mis tagasilöögid keha esialgu teeb, aga loodame et pikemas perspektivis on ôige otsus.

- Vererôhk on kôrgevôitu, pandi 24h môôtja peale. Kirjutati retsept. Ostsin küll tabletid välja, aga nende tarvitamisega veel ootan. Loodetavasti mônikümmend aastat vähemalt. Üritan liikumise, toitumise ja muu sellisega asja kontrolli all pidada. 

- Täna panin end doonoriks ka kirja. Järgmine nädal. Pole aastaid midagi sellist teinud. Viimane aeg taas. 

- Mees just saatis vannitoast (istub vannis ja soojendab konte :-))) ) pildi käsikäes vanapaariga, kus all seisab "Sich zu verlieben ist einfach. Verliebt zu bleiben hingegen, ist etwas ganz Besonderes". Kes saab aru, see saab <3

Uhke

 Uhke oma poja üle. 

Ma olen olnud selline vastik ja karm ja jälle järsku leebemaist leebeim ema. No mis laps sellest aru saab? Tohuvapohu. Aga viimasel ajal kui ka käratan (sest mul käib tôesti kôik kohe nullist sajani), siis tômban kopsud ôhku täis..ja siis seletan, et miks nii ei tohi ja miks nii veits viltu läks, sest kust kuramusest peab nelja aastane juba kôike teadma eksju. Ja hetkeseis on isegi selline, et tuleb isegi naer peale vahel, kui käratada tahaks. Aga no mida sa ootad? Päris kindlasti on vahe emadel kes on 20 vôi emadel kes on 40+. Kannatuse piir juba eks.. Minu üks suurimaid soove oleks tegelikult veel üks beebi... Aga no seda ilmselt enam ei juhtu tee mis tahad. Eks see beebiisu on tulnud sellest, et kuskil kolm koolikaaslast vôi sugulast (minu ealised) on nüüd beebi saanud. 

Vahel tunnen, et olen ka bipolaarne..äärmusest äärmusesse. Kuigi see diagnoos vist tähendab midagi sügavamat. 

Kunagi sôbranna rääkis ühest ühisest tuttavast, kes on bipolaarne ja kes just lapse sai. Et arstide soovitusel ei tohiks sellised üldse lapsi saada. Ma selle nö "bipolaarsega" väga tihedas suhtluses pole, aga minu meelest toimib tema pereelu paremini kui mônel, kes seda igale poole postitavad.  

Lasteaia väljasôidul dinosauruste-maale sain nii mônelegi küsimusele vastuse. Mina ka ei kippunud seal kogu aeg igasugu teiste emadega vestlema jne.. Kasvatajatega niikuinii mitte. Hmm .. miks siis poiss peaks, kui tal on selline eeskuju?  

Täna sai ühe väga toreda emaga ja muidugi tema pojaga aega veedetud. Ta poja oli algusest saati natu tôrges ja jäi pea lôpuni selliseks. Kogematta sôiti mu poja talle vastu säärt oma rattaga. No püha müristus milline kisa lahti läks. Sai selgitatud, et peab vahemaad hoidma jne.. Mu poja vaatas ja oli nôutu, sest ta isegi ei pannud tähele et ta sellele teisele nüüd korraks oma rehvi puudutas. Siis oli jama et karusell on liiga kiire... siis oli jama nii ja naa ja teisiti. Ja karjus see laps ikka korralikult selle kahe poole tunni vältel. Poja vaatles ehmunult alati. No ilmselgelt oli see teine natu üleväsinud ja koormatud kuidagi. Mingi hetk leidsid ikkagi poisid ühise keele. See oli muidugi armas. Ilmselt peab rohkem kohtuma, sest tegelikult nad lôpuks ju said hästi läbi ja poja ütles ka, et tore oli.  Oh see laste paaritamine siin suurel maal on ka selline trall. Elaks väikses külas ...kôik toimiks niisama. Aga igastahes peale seda hädakisa tundus mu poja nagu tôeline hero vôi inglike.  Ei nutnud, ei vingunud, lihtsalt tegi oma asja. 

Homme tuleb müürija ja müürib meile ühe seina valmis. 

Ja mida rohkem aeg edasi, seda rohkem saan aru ütlemisest "rääkimine hôbe, aga vaikimine on kuld"  :)

Uus avastus

Kaius Kiivramees. 

On alles nimi. See peab küll seto  olema. Aga iga lausega ütleb asju välja, mis mingis makro-mikro-neno majandus-ôpikus 20 lehekülge vähemalt vôtavad. Vôi kogu raamatu isegi. Mina usaldaks oma raha küll tema kätte, kui peaks vajadus tulema. 

Mitte et ma pean, vaid et ma saan!

 Evelin Võigemast 

ütles nii. Üks ilus, elutark ja inspireeriv naine. 

No eks ta nii ole eks. Vôiks tôesti môelda pigem nii, et "mul on see vôimalus!" näiteks trenni minna, jooksma, jalutama, midagi tervislikku süüa, lapsega vôimalikult palju aega veeta, koristada, pesu perele pesta ja triikida jne. 

Korteri ümberehitus läheb usinasti. Uus ukseava on olemas. Täna vist laotakse juba ühte seina paika. Vee-tehnik juba asjatab, et vannitoa kraami ette valmistada. Konteiner aknapanijatele on tellitud. Siin ikkagi peab veel kohalikult valitsejalt nôusoleku saama, et siuke suur konteiner ehitusprügi jaoks kuhugile ette valmistada. Kôik maksab ilmselgelt. Diivani valisime välja. Delux värk, motoorika ja kôige muuga. Himolla, hea Saksa kvaliteet. 75 % allahindlust..ja ikkagi 6000. Huvitav jah kuidas need allahindlused toimivad eks?? Mees mainis, nagu Türgi bazaar juba. Aga jah, Saksa kvaliteet - mida väga paljude teenuste kohta enam öelda ei saa. Näiteks rongiga sôitmine..katastroof. Vôi siis Lufthansa jne..  Aga diivan on selline punane...natu roostes, aga puit-pôrandaga sobib suurepäraselt. 

Plaate käisime vaatamas, nii vannitoa pôrandale ja seintesse saavad ilusad suured plaadid. Ja kôige vahvam oli muidugi vanni jaoks plaadid. Mainisin, et kui kôik on selline beez, valge ja hallikas, siis vôiks ju vann näiteks türkiis-roheline olla? Mees nôustus. Leidsime lauad, mis pole türkiis, aga väga mônus selline sambla roheline ilusa mustriga. Ja no muidugi ..voila.. kôige kallim hind. Aga lihtsalt nii imeilus. Käisime mehega veel kogu plaadi-halli läbi, aga nii ilusat enam ei leidnud. Mees juba mainis, et kui tema miskit leiab, siis on see ilmselt kôige kallim. Kallis maitse on tal tôesti. Patsutus enda ôlale :))) Igastahes olen pônevil, mis sellest kôigest saab. Äge projet miskit sellist koos teha...seda enam, et meil on ônneks üsna üks maitse. Ja kui pole, siis arvestame teineteise argumentidega. See tuleb kasuks ;-) 

Hetkel meil on ka korter mehe vanemate juures kindlustatud, kus on suuur elutuba, suur magamistuba, suur vannituba, ja siis mini-köök - no vot see on väljakutse. Muidugi see ka, et vanemad iga kell uksest sisse vôivad astuda, aga üldjuhul sujub asi hästi. Kôigil ikkagi oma privaatsus. Oleks ka vôinud ju miskis korteri...ühes toas mônda aega elama pidanud. Vôi ehitusplatsi kôrval.. vôi mida iganes. Ei kurda.