Kuidagi nôutu olek on hetkel. Kuhu suunas edasi? See viimase kuu eksamiks ôppimine oli nagu udu sees. Igal vôimalikul juhul ôpid ja siis muidugi lôbustused poisiga ja muud suvised kutsumised-tegemised-üritused. Ma tahan neid kella 3:45 kellaseid äratusi jätkata. Päeva mahub palju palju rohkem. Ma tahan distsipliini ja mingit projekti. Nüüd tuleb välja môelda, mida väärtuslikku selle kolme tunniga ennem poisi ärkamist teha. No kindlasti ôpin oma kraami edasi, aga tund-poolteist päeva jooksul piisab. Aju tahab liigutamist. Aga siis ilmselt peab hakkama môtisklema kogu sisekujunduse suunas jne..
Aga jaaa...distsipliin. See on mu tervisele kasulikum. Oi kui tervislikult ma toitun ja kôike muud teen jne. kui päevaplaan on paigas ja sihid silme ees. Sporti vaja tegema hakata ilmtingimatta. See nädal vist tuleb veel lodev ja siuke laadna. Homme veel küürin viimased küürimatta ja sorteerimatta jäänud nurgad ära, neljapäeval ehk mägi-loomade loomaparki poisi ja ta sôbrantsiga, reedel mägedesse, hütt sisse seada. Ja kes teab, ehk jääme isegi pühapäevani sinna. Kui laupäeval tagasi, siis poisiga lennukite shôule mis siin laupäeval-pühapäeval toimub. Aga järgmisest nädlast plaanimajandus.
See, et ma nii välk-pauk päeva pealt oma 125nesed kilpnäärme alatalituse tabletid ära jätsin, annab ilmselgelt ka peagi tunda. Vôi siis mitte. Vôi rauapuudus. Sellega vaja ka tegeleda. Toitumine! Kaks kuud on nüüd tablettide vôtmisest möödas. Oleks vôinud ju järk-järguliselt kôike teha, aga jah. Ei môelnud läbi. Kuidagi olin nii tige tol hetkel arstide ja igasugu tablettide ja keemia peale. Vôi noh, et kui kiirelt sind nende lôkus meelitatakse. Praegu môôtsin vererôhku...125/85... tipptopp! Ma arvan, et kogu mu vererôhk jne olidki kuidagi nende teiste tablettidega seotud. No näeme elame. Ma hetkel sellisel looduslikul ja tervislikul lainel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar