Ja jälle...

uus algus. kaugel G st. üksi. seekord on linn vähemalt teada. aga nuuh, ma ju vihkan seda halli linnakest... imelikke otsuseid teen...
raske on jälle lahus olla, eriti peale sellist toredat puhkuse aega. eks sai end jälle ära hellitatud.
aga tunne on räbal. ja nii külm koguaeg.
viimasest puhkuse aktiivsemast osast siis nii palju, et sai Pariisi Eurodisneis käidud. no see oli jube! karjusin esimese attraktsiooni peal oma hääle ära, aga siis kamandas G mind nati end kontrollima ja keelas kategooriliselt silmi kinni panna. ja peale 5ndat sellist ameerika-mägede laadset lôbusôitu ma suutsin end isegi taltsas hoida, aga omadega olin läbi küll ja G ka. 6 tundi oli piisav aeg. vahepeal sai veel siukseid ninnunännukamaid tireleid proovitud, nii rahunemise eesmärgil. koju jôudes olime tosiselt läbi omadega, aga ei saand end vedelema ka sättida, sest oli vaja kohver reisiks pakkida. ja varahommikul siis minek Maroko suunas. Hotell oli meil lux valitud ja algul oli nati raske harjuda sellega, et ette taha kummardati ja kôik ära tehti. ega me sealt hotellist väga kaugemale ei kippundki, sest see oli rannahotell, nii et rand oli sealsamas ja bassein ka ja muud lôbustused. üks päev läksime ikka linna ja kohalikku eluolu ka uurima, aga igal sammul kleepus kohalikke end külge kas siis teed juhatama voi miskit müüma, nii et kaua ei kipund nendega seal voitlema. ja nagu ikka sellises ühiskonnas käib suur vaesus ja rikkus paralleelis. tegime veel kôvasti sporti ja puhastasime end igasugusest alkoholist ja muust mürgist. pealegi tekkis idee pariisi 20 km jooksust osa vôtta, aga no see jäi ikkagi ära, sest taas Pariisi joudmise ohtul oli inglise-prantsuse rugby mäng ja me joime ennast lihtsalt paarist voi natu rohkemast ôllest purju ja jäime veel politseile ka vahele kes kontrollis metroos väravate juures jänesepoisse, kes uritasid väravast üle hüpata voi muud moodi sisse pääseda. nuuh minul oli pilet olemas ja G üritas siis minuga koos sisse trügida, mida ta kunagi tegelikult ei tee ja pealegi tal oli piletid olemas küll. ja seda me tegime siis otse politsei nina all, kes seda tsirkust mônuga ilmselt pealt vaatas. nuuh ja siis hakkas G hoolega aru andma, oeldes, et ta oli liiga purjus piletiga tegelemiseks, samal ajal kookisin mina oma 10 piletit taskust valja näitamaks, et meil on piletid olemas kull. G seal ikka seletas siis miskit kuni politsei meid lihtsalt minema saatis, mida me ka koheselt hôisete saatel tegime...ikka veel politsei nina all muidugi.
jah ja nüüd on ta pôrsake nii kaugel jällegi. äraminemise päeval, kui mina oma kodinaid taas kokku pakkisin ja oma viimseid asju seal korraldasin, uuris tema, et mida ma lôunasooviks soovin ja siis nohises keeta ja küpsetada. tagatipuks tegi veel muffineid ka. mustikatega!!!! me molemid üldse olime sel päeval väga vaiksed ja nohisesime ainult omaette. minek oli kole kurb. sellise asjaga ei harju iial... meil ju seda praktikat küllaga. pool sôitu ulusin lihtsalt niisama ja siis üritasin natuke magada ka. kell 5 hommikul olin platsis, aga mis sellisel kella ajal ikka teha eks. tegin siis veel lugedes ja raudteejaama netikohvikus aega parajaks kella 8ni ja kobisin oma uude elukohta, et vôtit ja lepingut saada, aga keegi mu helistamiste ja kôlistamise peale ei reageerinud. peale seda kui olin pool tundi seal oma suurte kottidega vahtinud ja koik postis olevad ajalehed juba labi lugenud, otsustasin nati ümber maja luusida ja oma kotihunnikule mingi peidukoht leida, sest kaua ma seal külmunud ja väsinud enam vastu ei pidanud. leidsingi keldriukse, mis ka onnekombel avatud olin. tirisin siis oma kodinad ôllekastide taha ja kasisin ülikooli ruumidesse soojenema. paras koerelu. peagi andis siiski ka üürija endast märku. peale kolme kohvit temaga ja paari teise tudengiga, kes ka selles majas elutsevad, kasisin Frankfurti, et siis seal tôôlepinguga puutuv joonde ajada. lisaks jôime veel uue bossiga pisut kohvi ja ajasime niisama juttu. uuris niisama eluolu, et kus ma siis elukoha leidsin mis pariisis uudist ja seletas pisut tookohustusi ka. ja siis oli vaja ikea-sse kasida, et midagi oma uude môbleerimatta tuppa muretseda. tegelt voodi ja kirjutuslaua isegi sain kohapealt endale sebitud, ostsin siis niisama nadi, et olemist kodusemaks ja soojemaks teha. ja päev oligi läbi ja toidupoodi ei jôudnudki. siin ju selline tore komme, et punkt kell 20 on kôik toidupoed ja üldse poed suletud. välja ka enam ei kippund. ronisisn voodisse ja uritasin ules soojeneda ja uue olukorraga harjuda.
ootan nüüd et see paganama nädalavahetus läbi saaks.