koshka narushka

G on surmkindel, et ma olin eelmises elus kass.

"13 Semester"

meil koolis hakatakse hoolega uut tudengi-filmi (komöödia laadset) filmima. Öigemini vötted juba käivad ja kogu kooli sada-miljonit üliöpilast üritatakse kaasa-lööma meelitada. lausa pönevusega ootan, mis sellest välja tuleb. saab ka kodustele tuttavatele ära näidata selle siinse üliöpilase völu ja valu. See siin nats teise mekiga kui eestis. Kuigi vöib jah arvata, et tudengielu on tudengielu.
aga muidu valmistab G meile juba Amsterdami kultuurilist-plaani ette (paremad coffee shopid jne :) ) loetud päevad veel!
ja nädalavahetus oli peaaegu et eeskujulik, kui välja arvata rugbylastega pidutsemist reedel. ma nüüd ei mäletagi mida nad tähistasid, aga koos oli neid üle terve maailma. ja ei saa mainimatta jätta, et neil on komme peohoos mingil hetkel oma püksid alla lasta. algul arvasin, et see pelgalt austraallaste rahvuskomme, aga tundus et see selline rahvusvahelisem siiski. möned piirdusid teksadega, mönele tundusid boxerid ka üleliigsed....

hullus

on üks hullus, millest ma ei saa ega vist ei tahagi lahti saada.... tuleb ja läheb, vahel kaob sootuks, et siis veel vöimsamini tagasi tulla. nädalakke tagasi tundus, et ongi asi seljatatud, aga nüüd ta on jälle kohal...tugevaminigi veel... mörkjalt magus .... oi kui magus ja oi kui piinavalt möru

?

Mis ma nüüd tegema peaks? Viskask kogu kupatusele s.t. koolile, tööle ja finantskalkulatsioonidele käega ja läheks nädalakeseks St.Tropezi randa ja päikest nautlema? Vöi siis püüaks olla möistlik....

Edit: Tehtud! Lähengi :) keda kevadisel ajal see möistlikkus huvitab...

earth day!?

google ütles, et täna on earth day...aga nuh sellest ma ei tea muidugi miskit. ei teadnudki üldse et earthil ka oma päev on. tuhm ja tuim on olla, sest just oli jälle see prantsuse keelne mate kursus ja peale seda on ikka selline ähmane olek, ei oska enam enda olemist ka ära defineerida... ma parem toibun pisut, pea on jampsi täis.

Vihm

kohutav, see vihm ja hallus on tappev ju! ja öös on endiselt asju. täna öösel ärkasin keset mingit nömedamat sorti und, kus ma kellegile seletan, kui mötetus kohas ma elan, mingi plahvatusesarnase kärgatuse peale üles. Lisaks kuulmismeelte rivist välja löömisele oli see pauk lausa füüsiliselt tunda. Lisaks mingile undama paiskavale häiresignaalile undas peagi ka neli tuletörjemasinat maja ees ja katuste kohal helikopter. Mingit tuld ma kuskil ei näind ega haistnud, kiikasin küll rödule asja tsekkama, aga miskit ebatavalist, peale tuletörjeonude tähelepanu, küll silma ei jäänd. Sellest hoolimata vilkus törje oma tund aega maja ees ja sama pädev oli ka helikopterimees. huvitav mis juhtus...

Tagasi teadvusel

ülikiirelt see kvaliteetaeg G juures läbi saigi. Kuigi oleks tahtnud mönda söbrakesti seekord ka üle vaadata, kadus aeg ikkagi lihtsalt käest ära. Neljapäeval ödus öhtu, aga reedel G töötas. Töölt naasedes vajus talle ikka veel pidzamas pupuce ukse vastu, mis teda küll alati kole naerma ajab. On varemgi juhtunud. Ärkasin küll tegelikult temaga vara üles ja söin hommikust, kah kvaliteet-värk, üksi ma siukse asjaga ei tegele ja üksi ma ju alati olen. Üles ärgarta polnudki raske, eks oli veel see 4-tunni rütm sees. Aga peale löunat minestasin end taas magama ja kui telefonihelina peale kunagi öhtu kanti üles ärkasin oli enesetunne väga kehv. Noh selline peksasaanud roju tunne.
vat aga esmaspäeval oli G jälle tööl ja minus tärkas koduperenaiselikkus, seega tegin talle sidrunikooki. Idee sain köögist kööki vaadates :) G oli igastahes väga vaimustuses, mainis küll, et ega see eriti selle prantsuse sidrunikoogi sarnane pole, aga imehea on küll. Kukkus hea välja jah :)
Ja mudiu rippusin ikka terve aeg G küljes nagu puuk. Selline aina hinnalisem ona ta, et no ei saa ei käppasid ega mötteid temast eemale. Nüüd muidugi on tühjad pihud jälle.
Teisipäeval naasedes läksin otse tööle ja siis peole. Aga noh nüüd ei taha pikemat aega ei alkoholi, ei ühtki pidu ja köige vähem mönda X-meest (mitte ex) silme alla. Mööt sai möneks ajaks täis! Mingi karvane läkaköha ka kallal juba pikemat aega.
Aga positiivne on see, et 1. mai pühad otsustasime G-ga vahelduse möttes mujal kohtuda. Amsterdamis nimelt, seal olevat kevadel väga kaunis :) Seega on vähemalt mida oodata. Kuidagi valus on viimasel ajal temast koguaeg nii eemal olla.
nüüd vaja veel nädalavahetus ka kuidagi üle elada.

mis värk?

veel on täna viina maitse juures! hommikust saati juba

Viimane

viimane eksam on täna. eriliselt öppinud nagu selleks küll pole, sest eelmine nädal möödus ju joobes olekus pöhimötteliselt. ja loomulikult sai ka pornopartyl käidud ja hunnik seatempe tehtud. pühapäeval üritasin küll pika maratoniga...vöi noh...veerandmaratoniga kogu seda rokka välja higistada, aga omajagu jäi ilmselt sisse veel. ja lumi tuli maha. ja ma teen hommikul kell 7 raudteejaamas verinoortele positele silma. ja täna olen kolmeks kohtinguks kokkulepitud. üks on önneks kai ja eks just temaga kokku saan kah.
aga üldjuhul pagen neljapäeval Pariisi ära. kellegil on vaja mind taas paika raputada!

PP

täna on Porno Party ühes siinses köige kuumemas ja tegusamas tudengiteühikas. Selline kogu ühte korrust haarav pidu. umbes tunnikese tagant nägin paari ladina-ameerika söpra, nende hulgas ka Brauliot, ja nemad ütlesid, et jäävad mind igal juhul ootama. kuigi ütlesin, et ma ei tule täna kuhugile... hakkas siiski kahtluseuss närima, et äkki ikka vöiks. Pealegi seal on tasuta alkohol! krt krt krt. ja ikkagi pornoparty. Mulle ja Kaile üsna sobiks ilmselt siuke :)
Mainisin G-le kah. muidu ta ikka julgustab, et mingu tuulutagu ma end ka ikka, et vaheldust on vaja sellele kooli-töö peavalule (kui ta ainult teaks kui väga ma end sellistel peolkäimistel tuulutama kipun....), aga seekord oli vastus konkreetne - sina pornostaar küll kuhugile pornopeole ei lähe :)) selge. no ei lähe siis. kuigi loogiliselt vötta, kuhu see pornostaar siis mujale peaks minema...
läheb koju öppima (ehk siis lakke vahtima) ...

ahhhhh

kui mönus on ärgata pohmakata ja seal kus vaja! neljapäeval oli vaja peole saada. no oli vaja lihtsalt! täiesti kategooriliselt. Kai tore tüdruk oli ka kohe nöus tulema, temale lihtsalt vöib alati loota, ja oligi minek. peale tööd otse pidusse. kai oli rongi juba meile üht-koma-teist kaasa valmistanud ja nii me siis soojenesime seal. seekordne kadu oli kai mobiil ja minu prillid... mis mul olid kotis... köik muu kotis oli alles. rahakott, mobla, köik. peol oli hunnikuviisi tuttavaid, enamus mu kursavendadest ka. köik mu lemmikud just neist. mina muidugi ei näind eriti miskit, kui keegi just nina alla ei hüpanud, sest ma ei näegi nüüd enam! kuidagi kole järsku vajus silmanägemine täiesti pössasse. varem ma prille eriti ei kandnud kuna nägin nina ette küll ja ei tundund nagu ülivajalik. mötlesin veel sellele teooriale, et prillide kandmisel silmad muutuvadki laisaks ära. on ka vist öige teooria, sest nüüd kui ma natuke rohkem neid kandnud olen, nüüd ma ilma ei näegi enam. nüüd on paras udumass ainult ümberringi. aga ma ei viitsi ju neid kanda koguaeg. ja kindlasti mitte peol kohe. ja nüüd nad on kadund.
pisike lootus on veel, et seal need kuskil vedelemas leitud ja saab veel kätte. kuigi ma ei mäleta küll eriti et ma neid kotist välja oleks vötnud peo jooksul. sain just ühe sealse turvamehega ka kokku, kes tol peol turvas ja kes turvabki koguage seal vist. aga kuna ta on söber ühele minu väga heale söbrale, kellega ma just kohvil käisin, siis ta kohemaid helistas ka sellele turvale ja see vedas ka end kohvikusse kohale. mind nähes muidugi hakkas ta naerma. ütles et näe seekord ei visandki ta mind nii vara välja. hee jah seekord lahkusime me lihtsalt siis kui pidu oli läbi ja miskit enam ei toimund seal. aa sellest väljaviskamisest.... eee... sellest nii palju , et oli jah enne jöule üks selline juhtum, et läksime Kaiga sedasama kohta üle kaema, kuna oli plaan ühele söbrale ärasaatmis-üllatuspidu korraldada. njah see ülevaatamine löppes sellega, et me saime sissepääsu keelu vist... hihi no ilmselt päris mitte, sest neljapäeval lasti meid sisse küll... oma 4 kuud ei tihanud sinna oma nägu näidata. aga too öhtu sööbis meile mölemile ilmselt üsna korralikult mällu. naerma ajab igastahes siiamaan. vot jah turval sai siis lihtsalt körini meie turvamisest ja otsustas et lihtsam on meist lahti saada kui sealseid püsikliente minema ajada....ei köla eriti kenasti muidugi...a mis seal ikka. hiljem kunagi sain juhuslikult kokku ühe kole pealetükkiva kutiga tollest öhtust ja selgus et teda visati siiski ka välja ja ta sai sissepääsu keelu :) vot siis. see turva muidugi lubas, et ta mind iial enam välja ei viska :)
ok aitab sest, natu jama köla asjal juures... me jaoks siiski halenaljakas, minna mignit peokohta üle vaatama ja saada hausverbot. njah
seekord oli muidugi köik kombes. enamvähem. kuna ma üsna peo algul pörkasin kokku ühe vana söbraga, öigemini austajaga :) oli toona üsna sees omadega ja hirmutas mind sellega et ta peale kahekordset koos kohvijoomist mulle armastust avaldas kohe eemale.muidu inimesena ta meeldib mulle küll, aga ei miskeid romantilisi mötteid temaga seonduvalt. me siis rääkisime pikalt pikalt ja rüüpasime ölut korralikult ja ta oli mulle muudkui muudkui järjest ligemal. ma olin ka parajalt ölles juba omadega, kuni järsku erick mulle ölale koputas. kukkusin siis teda kallistama ja leidsin pöhjuse muuks tegevuseks. oli ikkagi vist kergendus, et keegi mu tähelepanu mujale ära juhtis ja muidugi ma lootsin ka teda seal peol näha. muidugi oli seal ka braulio, ka üks kursavend,(erick ja braulio ongi koguaeg koos käsikäes.) kutt on selline üli-relaxed ja lahe tüüp. sosistasin talle körva, et täna on ta mu boyfriend. eks ta tundus köige ohutum tol hetkel. no ju mul oli sest frangist ikka parajalt villand ja ju oli vaja mingit pääseteed. hoidsin siis mönda aega ta lähedale, aga jah paistis, et braulio vöttis oma kohustust täie tösiduse ja auga. vahel küll nägin vilksamisi kaid ja kukkusin teda kallistama, et jumala eest nati eemale igasugu boyfriendidest saada ja kallasin ta hoobilt öllega üle. kai hakkas nutma, et kurat nüüd tulevad tal köik lokid välja, aga önneks tal oli seal lohutaja ka omast käest. mina leian lokid niivöinaa vahvad olevat.
noh siukses vaimus läks. kell 5 panin KAi rongi peale ja kuna endal mul oli veel omajagu aega, siis helistasin brauliole, et ma tulen ta juurde aega parajaks tegema. peale helistamist hakkasin küll mötisklema, et asi oleks ikka liiga kahtlane ja löpeks ilsmelt veelgi kahtlasemalt. helistasin siis erickule, ajades ta magusa une pealt üles, ja ütlesin et ma tulen ta juurde. unine erick vaeseke ütles et tulgu aga ja läksingi sinna. aega parajaks tehes ja erickuga maast ilmast jahvatades ma muidugi jäin ka magama ära ja ärkasin kunagi ma ei tea kuna. tööle jöudsin kell 15. aga hea seegi. kerge just polnud... köige koledam oli tegelikult see, et ma brauliole peale seda könet, et ma tema juurde tulen, enam endast märku ei andnud. ununes nuuh. löunaajal kui telefoni taas sisse lülitasinm tuli sealt muidugi hunnik muretsevaid sönumeid. peksa vaja mulle. see et ma ise üks suur segadus olen, on teada, aga et ma nii palju segadust veel enda ümber külvama pean, no see küll väga kena pole eks.

möhhh

Uus semester algas pihta ja hüppasin täna ka mate kursusele, mis möeldud Prantsusmaale minevatele stipendiaatidele. Pole kohustuslik, aga väga soovitatav. Prantsusmaa loodusteadlaste seas on mate mönevörra hinnalisemal kohal ja nad oskavad sellest rohkem lugu pidada. Kursust annavad kaks noort prantsuse kutti, kes siis ise siin ülikoolis vahetusaastat teevad. Ja muidugi on kursus prantsuse keeles.......Öudne!!! Löin nüüd pisut pönnama....