Esimene päev on kole - köik tundub masendav ja melanhoolne. eriti pimeduse saabudes, ehk siis nii kella 17st alates. Poeks teki alla ja jääkski sinna pikemaks ajaks, vähemalt järgmise hommikuni. Aga teki all hakkad higistama nagu kole ja kaua sa seal ikka niimoodi märgud. Köige toredam oleks see, kui poeks teki alla ja jääks magama ka kohe. Aga ei, und pole mitte kuskit vötta. Mitte grammigi. Ja seda terveks ööks. Vähkred ja siblid ja vihastad seal voodis terve öö. Ootad äratuskella plärinat. Vastu hommikut ehk mingisse une-ärkveloleku vahepealsesse olekusse langedki, aga seda enam mitte kauaks. Isu ka pole, siiski sööd, sest mingiks hetkeks pakub see ju tegevust. Aga söödu on maitsetu ja jääb köhtu keerlema möneks ajaks.
Teine päev - kuigi maganud pöhimötteliselt pole, on meelde natukene ärksamad kui muidu. Pea on selgem, väsimust pole, aga tuju on ediselt nigel. Terveks päevaks. Ja mida öhtule lähemale, seda hirmutavamaks läheb. Ei tea mida teha. Sport leevendab natuke, aga ka mitte eriliselt. Isu pole endiselt. Isegi ölu ei maitse. Terve järgmise öö vähkred ja higistad samamoodi maha. Siiski sellist une-hägust olekut jätkub natukene kauemaks.
Kolmas päev - hommik on juba eredam. Meeled veelgi ärksamad ja ei tea kust on lisandunud mingi uus pakatav energia mis laseb siiski köigel juba helgemana paista. Päev on nöksa röömsam. Isu hakkab tagasi tulema. Öhtu ei tundugi nii morjendav enam. Magada endiselt ei saa.
Neljas - viies - kuues päev - energiat tuleb aina juurde. Pea on selge nagu kristall. Tuju ainult kasvab. Kasvab ka tahe igasugu asju jälle ette vötta ja maailma avastada :) Enesetunne on hea. Magamisega on lood endiselt nadi vöitu ja see on natuke hirmutav. Nädal aega juba nii. Tabletide kallale siiski ei kipu, vaja omade jöududega asjad klaariks saada.
Seitsmes päev - naudid selget meelt ja seega ka köike ümbritsevat. Isu on liigagi hea. Energiat liigagi palju. Tahet ka. Hea meel enese üle. Ja siis sa magad. Magad 8 tundi jutti täisväärtuslikku und!!! Naudid järgmsie hommiku ärkamist ja kohvi ja köike mida vöimalik. Köik tundub jälle normsi olevat.
Update: Siiski 8 tundi und on liialdus, on paari tunnised intervallid. No nii umbes 9 päeval elad veel üle väikse närvishoki (aga see vôib ka muudel pôhjustel ilmneda).
Muide ma hakkasin klaverit öppima. Ma ei teagi kas seepärast, et ma sellest väiksena ikka unistanud olen (muusikakooligagi tegin algust, aga sealt visati mind kiirelt välja, sest ma ei pidanud eriti viisi) vöi siis miski distsipliini eesmärgil vöi ehk hoopis ajutreeningu möttes. Igastahes tegin algust. Bachi "Prelude" on esimene katsetus.
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen