Jõulu...

mis iganes... Jõuludepressiooni sain üleeile. Aga kui pisut järgi möelda, siis ilmselt tulenes see jälle värskest G igatsusest või siis sellest, et ma julgesin peale lõunat tunnikese magada ja päeval magamise tagajärg minu puhul on alati deprekas.
Jõulurahuni on veel aega küll. Nüüd tulevad alles kiired päevad, sest nagu ikka on enne jõulupuhkust hunnik tegemisi nii kooli, töö kui kingituste suhtes. Neljapäeva õhtul peaks juba kodumail olema, seega on viis päeva veel aega tegutseda ja asju lõpetada. See omakorda viib pigem jõuluelevuseni... või on see lihtsalt niisama elevus.
Jõulutunne? Ei seda pole ka veel, kuigi linna jõuluturg on iga õhtu täis rõõmsaid inimesi (vt. pilti, see on mu linnakese jõuluturu põhiplats). Veider, varem ma olin selle jõuluturu suhtes ikka õige skeptiline, aga praegu mulle see idee on meedlima hakanud ja ise ka tihtilugu limpsan õhtuti hõõgveini seal.
Samas pisikese jõulutunde sain küll eile vara hommikul kui ilm oli veel hämar ja ma sügavkülmast silma aluste ärgastamiseks jääd otsisin.
Aga põhimõtteliselt on närv pisut krussis. Ikka selle magamattuse pärast :-S See teeb tigedaks tee mis tahad. Nüüd pisut saan aru ka ühest mu vahepealsest õhtuste õgimiste põhjusest, täis kõhuga oli ikkagi minu puhul pisut rohkem shanssi, et saab pisutki korralikumalt tukastatud. Kuna mul nüüd on Jõuludieet s.t. et ei osta snickersi sixpacki ja ei pane seda kõike korraga nahka. Ei söö tegelt üldse shokolaadi ja muud sellist kahtlaselt magusat. Ja õhtuti ainult juurvilja-büree suppi näiteks. Spetsiaalselt ostsin käsimikseri selle tarbeks :) Egas mulle need supid meeldivad, kõhtu lihtsalt ei täida eriti kauaks. Aga kuna ma pole kunagi eriline kõhu ori olnud, siis ma seinumööda sellise dieedi pärast ka ronima ei hakka, ainult et lihtsalt magama jäämine on veelgi raksendatud. Pealegi on see täiesti õilsatel eesmärkidel, nimelt viie päeva pärast ma olen kodus! ja siis ma lasen ennast nuumata kõigil kellel selleks vähegi soovi on. PS! Ma söön kõike, isegi sülti.
Ja Pariisis oli tore, nuuks. Tegime muide G-ga juba meie oma jõuluõhtusööma ka ära :) Ai aga see oli korralik. Ma ei tea kui mitmekäigulein, mul läks lugemine vahepeal sassi, aga oli siis kõike alates foie gras ja lõhe suupistetest ja korralikust lux shampast kuni täidetud kanani ja kogu nende lisanditeni mis G ette valmistas: kastanite ja champinionide segu, rohelised oad peekonisse keeratult, ahjukartulid jne.. Kusjuures jooksime veel üsna kaua linna pidi ringi et seda spetsiaalset jõulukana saada (chapon). Ma uurisin ka, et mis vahe sel tavalisel ja spetsiaalsel kanal siis on ja G õnul olevat see spetsiaalne gastreeritud variant. Hm gastreeritud kana? Kas see ei peaks siis kukk olema vä? Ah ma ei tea. Hästi maitses igastahes. Selle kuke saime muidugi spetsiaalsest lihapoest, kus üldse jagati väärt nõuandeid kuidas seda valmistada ja topiti see spetsaalne segu ka linnukesse ära nii et see mässamine jäi önneks endal ära. Mulle need väiksed spets-poed ikka meeldivad eriti veel selle poolest, et saab väga tublisid soovitusi. Veini kuke kõrvale lasime ka ühes armsas veinipoes soovitada ja mees andis väga adekvaatset nõu. Teadmiseks, et kukeliha on üsna kuiv, seega sobib selle kõrvale prantsuse veinidest pigem Bourgogne kui Bordeaux. Ise oleks selle viimase raudselt ostnud. Ja veinispetsialist G oli soovitatud veinist väga meedlivalt üllatunud. Minu maitsmismeel veel nii arenenud pole, aga mõnus oli juua küll.
Magustoiduks olime piisavalt targad ja tegime ainult puuvilja salati, midu oleks lõhkenud ka. Ahja selliseid pisikesi nagistamisi ka, nagu et toppisime martsipanimassi kuivatatud ploomide sisse kivi asemele ja kreeka pähkli poolikute vahele. Väga hea idee igatsahes, viin selle (teadmise) koju kaasa.
Vot aga praegu on siis dieet.