Dilemma

Taaskord. Ok..mina ôllekôhtu ei saa.. sixpack ikka enam vähem ees... ma saan ôllekintsud. Kui tavaliselt on talveteemaks punavein, siis see talv on väga ôlleselt kulgenud. Ja kintsud on mul jôledad. Aga ega neist nii lihtsalt enam lahti ei saa... Ja ega ma seda 58 numbrit seal kaalul ka eriti ei usalda. Samas.. tegin just  suurejoonelise ôhtusöögi, ja selle saatel jôin pudeli maitsvat Bayeri ôlut ära. Ja isu läind.. nii et jääb homseks..vôi prügikasti. No ma ei tea nüüd mis see parem on, ôlu vôi kogukad ôhtusöögid?
Nojah trenni aeg sai ka läbi. Stress kolm päeva veel üle elada.. ja pöhimötteliselt vähem kui nädala pärast olen Buenos Aireses. Ma arvan et selle teemaga läheb veel huvitavaks.. kuna ma viimasel ajal nii palju lennanud olen, tundub see järgmine puhkusereis nagu tavaline..peaasi et pass kaasa saaks. Aga see on kuramuse teine kontinent ja teine kliimavöönd ja absoluutselt teine ühiskond. Ja ma pole muidugi veel mingeid ettevalmistusi teinud. Veits uursisin vaktiinide kohta, ametlikku nöuet pole, aga miski hepatiidi värk soovitatakse alati ära teha. Malaaria vastu on ka nüüd nö kohesed tabletid. Smas ma väga tshungleid vast avastama seal ei hakka.Mul on lihtsalt päikest ja midagi muud vaja... siin muudkui sajab ja sajab ja sajab seda lund... Loomulikult on kohalikud röömsad ja igal vöimalikul momendil mägedes, mis on kiviga visata. Aga mina tahan kevadet!
eila käisin kuntsnikuga kohtamas..
kui segaseks kogu see värk veel minna vôib??


Aga töö juures läheb järjest pônevamaks... muidugi ma teen vigu igal vôimalikul saamul.. aga mis oleks parem viis ôppimiseks eks? Kuigi kohati tundub küll, et konstruktiivne rahulolemattus mis on edu ja edasiviimise allikas.. minu puhul on destruktiivne rahulolemattus.