mis nüüd siis juhtus

viimati kui A-ga kokku sain... panime paika, et enne jöule teeme veel väikse höögveini ringi. Ma pidin märku adma, et kuna mul aega on. Aga no detsember on nii jube tihe olnud ja pole mahti olndu ja köik need sisemised vöitlused...enam pole tahtmist ka olnud... no miks. täna ta vöttis ise ühendust...kuigi pidin ühe kolleegiga höögveinile minema, aga seetöttu, et mul töö juures kauaem läks lükkasime edasi. no ja siis vöttas A ühenudst, et läheks höögveinile. miks mitte. vihma töttu lükkus see muidugi edasi öhtusöögiks. noh kui kiirelt köik ikka muutuda vöib... mina särasin, tema oli...väsind. veits nagu tekitas muret. aga see on selle  karjeristi oma valik eks ... ma ei hakka siin kaasatundma.. minu haavad on lakutud ja läheb paremini kui üldse arvata vöiks..Aga tüüp ikka flirtis minuga omajagu..lisaks mainis imelikke asju...nagu et minu sünnipäeval on ta kahjuks USAs.. noh mis mul sellest? Ja kuidagi läks teema mu balkonile ja ta irvitas, et kas mul see öllekast on ikka seal veel...eelmisest süünipäevast..jaanuarist..aasta aega. Mainisin et on jah, et tema selle töi ja pidi ära viima ka. Lubas siis jaanuaris kastile järgi tulla. Lisaks veel piltidele, mis ta mulle prantsusmaalt kaasa töi, raamid muretseda... pääh.. pean talle ainult foto saatma veelkord piltidest, et ta teaks valida.  Mul täitsa üksköik. ei hakka ma miskit saatma talle...mul pole teda siia vaja. Küll viib keegi teine selle öllekasti ka kunagi ära.

Rock n rolla

Üks hull nädal ongi läbi taas. Neli tööpäeva veel ja siis vaja oma ID kaart siin saatkonnast ära otsida...mis seal juba augustist saati passib. See neetud saatkond on siin kuskil metsas ja ma pole viitsind sinna ronida. Pealegi olid ju igasugu muud suured muutused käimas. Aga reedel ma tööle ei lähe! Kell 10 otsin ID kaardi ära, kell 17 on lend. Frankfurdi kaudu jälle...väga kaua lendude vahel aega pole, aga mul ju armas frequently traveller kaart käes, mis lubab ärikate seltsis business loungides vedeleda, süüa ja juua mida tahes. Nii et elab üle.
Puhkus kulub ära... päris paljudest asjadest. Nii füüsiline kui vaimne paus.
Nädal oli igastahes taaskord huvitav. Ma olen töö juures saanud väga ägedaid söpru juurde....siukseid, kellega niisama tänaval vist söbrunema ei hakkaks. Siukseid, keda ma algul üsna altkulmu kaesin.. Aga veits rohkem aega koos, ja mida pönevat köike ei avasta. Üks hävitaja piloot...öigemini täiskohaga piloot ta enam pole, vaid tegeleb pigem igasugu IT-lahendustega lennuki jaoks. Möned test-lennud teeb kaasa veel. Näeb välja nagu dr. house..pikkade juustega. surfab jne. Ah üldse mehed naeratavad peal neid eelmise nädala üritusi mulle kuidagi eriti magusalt... ei oskagi päris öelda, et miks.
On olnud höögveii ringe jälle ja siis üks jöulupidu taas ja siis reedel väga stiilne läbu prantslaste kombel. Üks mu prantsuse söbra söber korraldas, ja nii ma sinna sattusin.  Enamus olid muidugi prantslased..dress code oli kokteilikleit ja ülikond. Kaasa pidi vötma champa..ja öige champa, ei mingit vahuveini vöi prosecco jama. Kusil 30-40 inimest oli kokku. Idee oli äge, aga olgu sest riietus ja joogi kvaliteet mis ta on, löppkokkuvöttes kujunes see ikka parajaks läbuks. Ja prantslased on ikka ka parajad peoloomad tuleb tunistada. Aga nii palju champat ma pole küll ühekorraga näinud :)) Laupäeval oli pohmakas, ja täna koristasin, pesin pesu jne. Korter läigib, pesu pestud, küünlad pölevad ..  nii mönigi uus huvitav tuttav juures... ja klaas veini ka ligi.
Aga jöulupidu neljapäeval oli ka veits ekstreemne, olin kutsutud ja läksin... seal olid pöhiliselt ainult BMW inimesed koos...köik vöörad, aga öhtusöök vägev. Nii mönegagi sain muidugi tuttavaks ka taas.
Täna muideks käisin jooksmas ka isegi! mingi 12 kraadi ja päike väljas. Pidi ju... aga see ilmselt mul selle aasta viimane jook kah.
Ei teagi kas sai köik kirja, mida oleks tahtnud ... päevad on nii pikad ja sisutihedad viimasel ajal... ja ööd nii lühikesed..

Kaitseingel

Jaa jôulukuu on käes. Esimene detsebri nädal oli pöörane. Ônneks mul on mingi reziim sisse imbunud, et varajane ärkamine on juba automaatne..jne. Aga tihtilugu kui olen juba kodust väljas tekib tasakaalu häire vöi mingi paanika ja hakkan kontrollima, et kas mul rinnahoidja on ikka seljas ja saapad jalas ja kleit öigetpidi seljas. ...drussikud on niikuinii enamasti pahupidi jalas. päris köike vist enam ei kontrolli... Nädal oli jube tihe ja äge. Esmaspäeval olude sunnil läksin pool purjus peaga tööle. Vöi noh ütleme nii, et 100% kaine veel polnud.. miskil imelikul kombel. ah ma ei tea..laupäeval sain A-ga kokku ja olen ikka jube segaduses ikka veel.. tahab veel kokku saada  enne jöulu-tralli.. aga vist pole enam aega.
Pühapäev sai lihtsalt veinitatud veits ja ju see siis läks liiga pikale. Teisipäev oli mingi Combat Info Day, kus meil ühes hotellis kuskil 70 inimesega siis päevapikkune üritus toimus. Koos hispaania kolleegidega. Esialgu andsid köik osakondade ülemused oma aasta ülevaate...väga kasulik info mulle, kui uustulnukale. mehed olid konkreetsred, selged ja ilusad :) Söjatööstus:))  Siis oli korralik löunasöök. Ja peale seda team event. Siuksed "team event'id" panevad alati kukalt kratsima, et einoh mis nüüd jälle köik ära ei pea tegema. Aga väga chill oli. Inimesed jaotati loosi kaupa vöistkondadesse. Värvid olid vöistkondade tähisteks. Mina olin roosas vöistkonnas, no mida muud eks :))) Igas vöistkonnas oli 5-6 liiget ja siis pidid köik paberitest lennukeid voolima. Pikema lennu tegija vöitis. Roosa vöistkond pidi alustama ja kuna minu lennuk oli meie tiimis köige parem, olin mina piloodiks. Kolm lendu ja pikim pandi kirja. Tegin korraliku alguse... Mu roosa lennuk lendasti töesti kaunilt. Terve vöistluse vältel ei saandki keegi mu jälile, ja siis viimane vöistleja, siga, tegi ikka mulle napilt ära! No mis iganes, igastahes tegin üritusele kena alguse :)) Ja üldse sai kole palju suheldud seal ja uute kolleegidega tutvust tehtud. Järgmine päev oli terve päev Combat Newcomers Day. Ka mingi uus üritus uutele tulijatele. Kus juba suuremate osakondade chefid andsid oma tegevusest ülevaate, löunasöök, visiit ühte halli, kus neid hävitajaid taastatakse.. neil on ju mingi lennukordade arv, mis nad teha vöivad ja siis peab kesta restaureerima hakkama...korrosioon ja muu teema. Oejah..Lokheed MArtin tuli teemaks, sest ilmselt restaureerivad nad ka nende hävitajaid, ja möne detaili puhul on nendelt vaja vastav luba vöi sertifikaat saada. Köik kole pönev ja attraktiivne...ja natu liiga maskulliine. Kolmapäeval sain oma armsa Nataljaga jöuluturul kokku, tegime paar höögveini. Mul oli talle sünnipäevakingitus.. a miskipärast oli tal mulle ka kingitus..jöulude puhul vöi ma ei saandki aru miks. Ingel! Nii armas! Kusjuures jäin temale kingitust otsides ka inglikeste riiuli juures pidama...aga siis tundus, et no mida see karm plika inglitest peab. No näet siis....sobib väga kenasti mull siia lambi alla  ja tegi südame alt väga soojaks.

Järgmine öhtu oli öhtusöök ex-kolleegidega. Ka väga meeleolukas. Üks mu kolleeg otsib ikka veel tööd...see gey mees, keda ma väga ei sallind, sest töö juures oli ta mötetu...see otsib ikka veel tööd...kolm kuud juba töötu :-|   Sellist asja ma ise väga ette ei kujuta. Aga ta on 55, on harjund suure palgag eest mitte midagi tegeme...tänapäeval need asjad enam ei toimi eriti paraku. Hää küll kolleegina ta oli tobe, aga söbrana on ok ja hea meel oli näha. Jaanuari keskel on järgmine kohtumine. Reedel olin omadega otsakorral. Töölt kasisin vara ära, sest oli vaja torumeestega kokku saada, kes mu torud kenasti korda tegid... Tegelt polnud see olukord üldse nende asi teha...aga juhuste kokkulangemise töttu sai mu tualett jälle korda omadega :) Ja torumees tegi ära asja, mida ta tegelt seekord üldse tegema ei pidanud. Suurimad tänud härrale. Siin Münchenis on kraanivesi kole kvaliteetne ja maitsev,  aga metsikult kalki täis. Ja see tekitab igasugu jamasid. Ja ühe jamaga ma siin hetkel vöitlesingi.
Peale seda iiri pubisse sööma ja jooma ühe söbrannaga, kel on hetkel veits rasked ajad... öigemini avastatti inimesel, kellest ta väga hoolib, vereväk.. Nii et ma ei taha teada mida ta tunneb. Ainuke asi vist mida mina omalt poolt pakkuda saaks, on teda kuidagi tegevuses hoida ja mötteid eemale.. Ja tahaks teda väga kuidagi toetada. Ta on meeletult intelligentne ja otsekohene ja tore inimene...mida igaüks tema kohta vist ei ütleks... just selle toreduse poole pealt. Aga mulle on ta väga sümpaatne. Ongi plaan minna squaschi mängima jne. Ja siis laupäeval oli siin eestlaste jöuöupidu. See on muidugi rohkem selline pereüritus, eesti kooli lapsed laulavad ja siis on jumalateenistuse osa...selline laadnam, ja siis eesti sööki nii et jagub. Jöuluvana teeb ka oma tiiru ära ja seekord oli siis mingi noorte kuttide bänd ka kohal laulmas...kellegi siinse eestlase tuttavad lihtsalt tahtsid tulla. Ja see oli väga ilus...midagi hingele ka neile kes lastega ringi ei jända. Keegi Mick Pedaja ja tema instrumentaalbänd... väga sümpaatne tüüp ja väga südamesseminevalt laulis.. ma arvan, et teda vöiks mina küll löputult kuulata ja imetleda. Nad küll mainisid et nende plaat tuli ka just välja, aga et see on instrumentaal. Aga mulle meeldis just tema laul ja hääl ja kui südamest ja hingest ta laulis... Selline asi on alati nii imetlusväärne!!  Pidin aga peale esitust kohe kiirelt minema tormama, sest oli date jalgpalluriga kokkulepitud. Kiiresti suutsin veel kunstnikku tänada ja sain väga sooja d sönad ja naeratuse vastutasuks. Meeletult sümpaatne ja soe inimene...
Aga date..Ilus mees kellel on mingi körgem kuues meel vöi instinkt ja alati annab endast siis märku, kui mul A-ga jamad on olnud. A-ga on hetkel küll päris löpp...miskipärast aga ütleb mu instinkt, et üsna peagi sörgib ta ka jälle sabas. Samas ta on ka jube tark mees... ja ma arvan, et ta tunnetab selle ka kenasti ära, et enam pole mötet.
Aga seekord jalgpalluri teema sobis. Kutsusin ta külla veinijooma ja aega raiskama :-D Aeg sai väga kenasti ära raisatud. Ja täna ma olin omadega lihtsalt...diivanil...vaatasin the apprentice vöi white collar seeriaid. the apprentice Uk on hea.
Homme siis läheb trall lahti jälle. Aga see on hea. kaks nädalat ainult veel vastu pidada.
Ja ärge öelge midagi, et ma adventidest ja värgist miskit ei pea...küünlad pölevad (töestus siin all). See et palju neid küünlaid just pölema peab, mind suurt ei huvita..kes see pühapäeval neil loendada viitsib.

Tegelt mul on ju veel kingitusi. Öigemini sel jöulupeol sain loosiga raamatu Indrek Harglalt... mu teada on ta selle varjunime just koha Hargla järgi saanud, kus ma alati ju läbi pöikan vanaema töttu, ja oma ilusad  lapsepölvemomendid ja vanaema öpetused kaasa oolen saanud. Vanaema ongi ilmsel mu suurimaks autoriteediks olnud. Üle küla daam :-D  Kirjanik ise vist elab hetkel seal. aga isa juba mainis, et ta on hea. Kotike eesti piparkooke ka sain :)