Aga et miks ma siukest janti külge tömban? Ma ei tea...raskeid aegu on läbi elatud ja tehtud, nagu köigil eks. Aga depressiivseks ma ennast küll ei peaks. Ja kuigi vahel on küll tunne, et viskuks kohemaid rongi alla, siis selge möistus ütleb ikka, et sul ju veel nii ägedaid asju vaja kogeda ja läbi elada ja teha. Nii et ma ei tea...
Ja no muidu on ju köik vahva. Mind on siin hellitatud jne päris kenasti viimasel ajal. Kevad on käes...vähemalt möneks päevaks. Bronhiit vist enam vähem väljas. Kuigi joosta on ikkagi veel kuramuse raske ja läkaköha alles. Aga önneks pole seda olekut, kus ei jöua kätt ka tösta, sest kogu keha on valus ja vastik vöi silmi silma lahti teha, sest kipitab. Ja muu jama.
Igastahes juuni löpus jooksen Hamburgis pool-maratoni ühe taas leitud söbraga kes paneb mulle vaikselt treeningplaani juba paika. Nojah siinsed maratonid on mul alati siuksed chillid olnud, et noh hää kui läbi teen. Ei mingit distsiplineeritud treeningplaani vöi toitumist. Aga see mees hakkas ristküsitlema. ... mis mu sihtaeg on? Palju ma olen nöus nädalas trenni tegema? Mäh. Korraks mötlesin ja siis pakkusin sihtajaks välja 1h48...et kuna siiani siukse laadna plaanina on olnud 1h55 see rekord, et kui ma nüüd distsipliini pean pidama hakkama, et paneks siis siukse aja. Neli korda nädalas treenida on reaalne. Rohkem küll ei viitsi. Vöibolla lihtsalt mönel stressisemal nädalal. Lisaks kuna ta seal Hamburgis juba vana tegelane, siis on tal meile äge öömaja ka olemas. Mingi meremeeste värk otse sadamas..pool illegaalne, sest ega nad vist majutamise eest makse ei maksa. Siseinfo puhtalt. aga seda ägedam eks ;) Ja mudugi jääb siis kogu nädalavahetuseks sinna.
Alla pole mind ka viimsel ajal keegi tahtnud ajada. Paar nädaat tagasi lihtsalt sebra peal üks mersu ei tahtnud pidururit väga kasutada.. söitis küll üli aeglaselt, sest no sebral ja pööramas peateele ja lisaks oli ees niikuinii mingi auto. Ja ma lihtsalt tahtsin jooksu ajal sealt vahelt läbi lipsata. Noh aga kuna ta lihtsalt ei peatunud, siis pidin vasaku külje korraks ta kapotile lajatama. Seal käes oli vöti ka, no loodetavasti sai mingi kriim vähemalt mälestuseks jäetud. Ja see polnd mingi nais-juht...Need on kuidagi liiga kuningannalikud ja ülbed tänavail. Täitsa mees oli.
Vahepeal käis jälle üks Eesti külaline külas... sai lühikese ajaga üsna palju tehtud. BMW muuseumis käidud, väiksel palverännakul ühte kloostrisse jne. . Muide kes veel ei tea, et mida see BMW tähendab? Bayerische Motoren Werke ;-) München on Bayeri pealinn ja kogu BMW tööstus on siit alguse saanud ja siin ta endiselt tegutseb. Sai alguse aga muidugi millestki muust.. nagu ikka need on..Nokia kummikutest jne. BMW tegi siis lennuki mootoreid. Huvitav Rolls Roice, kes kuulub ka praegu BMW alla, teeb endiselt veel lennuki mootoreid. No see selleks.
Lisaks sain munadepühaks urvad ka majja.
Mu külalist ajas see ikka kole naerma, et ma pidin neid turu pealt ostma. Aga no nii on...jalutus käik läbi siinse kuulsa english gardeni, mis on suurem kui central park...vöi siis sel palverännul läbi mägise metsa ei jäänd küll ühtki paju silma. Siis ta veendus ka löpuks, et jah muud vöimalust pole.
Lisaks mul need armsad tulbid kasvavad eriliselt hulluks alati...no ma ei tea mismoodi. Aga ägedad on.
Meestest vöiks ju pikemaltki kirjutada, aga kuna ma neist juba nii palju jahund olen, ehk aitab. Kui just midagi pörutavat toimuma ei hakka.
Kuigi toimub ju koguaeg. Köik oli ilus ja harmooniline mönda aega ja siis jälle korralik krahh. Lisaks tundub et mul miski Stalker ka kannul... see kreeklane suvest ja eks ma seedingi asja ja üritan aru saada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar