Pidu ja pillerkaar

No mis siin siis toimub, Oktooberfest muidugist. Sel nädalal olen suutnud sest eemale hoida, aga eelmine nädal sai igasugu külaliste töttu nii Eestist kui Stockholmist pea iga päev seal käidud. Vahva oli, ja roose kingiti jälle kuhjaga, küll tuttavate küll vöhivööraste poolt. Egas siis selleltki festilt need India roosikauplejad puudu. Naljakas just kunagi vist vingusin, et mulle pole kaua enam keegi lilli kinkinud. .. ja vöta näpust sel suvel olen neid küll omajagu saanud. No aga see üritus ise on ikka fenomenaalne, kus fun on lihtsalt alati garanteeritud. Seetöttu see nii populaarne on ka. Samas kui ise pole sealt läbi käinud, ega aru ka ei saa, miks see nii äge on. Nii et rahvas, köik oktooberfestile! Järgmine aasta siis, see aasta ainult paar päeva veel jäänd.
See aasta muidugi rekord külastajate arvu ei löö (6 miljonit vist kokku ei saa). Seda küll natu kehva ilma töttu alguses (praegu on kuldne ja soe jälle), küll liigse kontrolli töttu ja üldse inimesed üritavad masse vältida siin igasugu juhtumitte töttu.

Mis siis veel Münchenis toimub. No üks öö mängis ühe kesklinna apteegi reklaam-ekraanil 3 tundi järjest hardcore pornot :-)) Keegi oli nende süsteemi häkkind ja siuke lugu siis...mulle tundub see kuidagi isikliku vandettana :-)) Kahju et ise peale ei sattund.

Eila vaatasi Evelini saadet seksist. Suhtusin algselt natu skeptiliselt tema ülesastesse, aga polegi nii paha miskit. Vähemalt esimene ja see neljas saade, vahepealsed teemad ei huvitanud lihtsalt. Noh seksisaate see naiskülaline (nime ei mäleta), selle jutt läheb sinna kontingenti kellele 50 halli varjundit vist fännavad. Ühesönaga mulle siukseid elementaarseid asju küll seletama ei peaks. Lauri tundus juba asjalikum ja huvitavamana. Sôôrumaa on Sôôrumaa, mulle ta üldjuhul meeldib. Aga seda naise juttu oli valus kuulata..

Muud ei miskit eriti. Lasin siin vahepeal ühel hispaniaanol (Javieril muidugist) endale paellat kokata. Täitsa ok oli, aga olen paremat saanud. No ja läksin vahepeal omaette mösjööst lahku, ilma ta enda teadmatta.... Löpuks küll käratasin, et ma teda mitte knagi enam näha ei taha. Tüüp vöttis asja rahulikult, lihtsalt saatis kellaaja ja restorani aadressi, nagu tavaliselt nädalavahetuseti. See nädal oli ta niikuinii Hiinas tööreisil, pidi täna hommikul tagasi jöudma, aga jäid kolleegiga metsikute liiklusummikute töttu lennust maha. Ma ei teagi kus ta siis praegu on...hoian niikuinii madalat profiili ja suhelda ei viitsi. Muud jama küllalt millega tegeleda, seetöttu on see lihtne. Naljakas muidugi on alati see, et kui ma tösist huvi enam üles ei näita, tuleb tal see suurem suhtluse vajadus alati peale. Kaalueffekt. No las siis üritab, eks pöhimötteliselt mulle see siga ikka väga meeldib eks.

Julianit näen endiselt regulaarselt...viimati oktoberfestil siis.