Parim

 On min poja. 

Kahe aastane. 

Pidin ta täna lôpuks lümpfimassaazi kaasa vôtma, kuna ämma-äia ka ei tahtnud enam vaevata. Pealegi ütles kirurgi-härra, et peale kahte nädalat vôin autoga ka sôita. Täna sai kaks nädalat. Koorisin poja kaenlasse ja esimene autosôit (siduriga, vasak jalg..) lümfiteraapiasse. Seal olid nad juba varem öelnud et lapsed kaasa vôtta pole probleem. Poja leidis endale mänguasjad (Saksas on igas arsti jne praksises ka mängunurk, Eestis ehk ka?) aga pigem oli algul muidugi huvitav mis emaga tehakse. Talle pandi isegi matt maha, et saaks mängida jne. Natu uuris neid mänguasju ja siis pigem kôike mis ümbritses. Kui terapeut ütles mulle, et tänaseks on kôik, korjas poja kohe kôik mänguasjad kokku (ilma et mina oleks midagi maininud) ja astus juba ukse juurde, et need sinna kuhugile oma kohta tagasi viia, kust ta need tôi. Mina jäin veel omi asju kokku panema ja seda jalaümbrist jne. Samal ajal oli tema juba (füsioterapeut tema järel) kôik asjad omale kohale viinud ja siis tuli mind otsima. 

Siuke mees.

Pärast olime pea poolteist tundi ühel ägedal mänguväljakul. 

Op läks kôik super hästi. See kliinikum kuhu mind suunati, on tôesti vist üks parimaid siinkandis. Jalgpallureid tehakse siin korda, ja neid on siin (kuulsaid) ikka päris hulgi. Pluss suusatajad ja muud sellised.  

Esimene nädal karkudel oli...masendav. Ülimasendav. Kui sul on väikelaps, ja sa tegelikult ei saa väga jalga patjadele visata. Poiss sai asjast igastahes kiirelt aru - kui varem ta mind kuhugile tiris, siis vôttis käest, nüüd tôi lihtsalt kargud nina alla...et lähme nüüd sinna, teeme seda-ja toda.  Kargud oleks tohtinud teoreetiliselt alles täna nurka visata, aga see sai juba neli- viis päeva tagasi tehtud. Mis seals ikka. Jalg paraneb hoolega, eile vôeti niidid välja. Ühesônaga on hea jälle kahel jalal olla. Naljakas fakt, et kui endal kargud all, siis kadestad absoluutselt igat inimest, kes vabalt ringi liikuda saab .... Mitte isegi ei kadesta, aga lihtsalt see môte, et wauu kui hästi tal läheb, et ei pea iga väiksema liigutuse pärast karke otsima ja môtlema et näiteks kuidas ma selle kohvitassi nüüd köögist elutuppa transportida saaks..ja lapsele puder jne. Leidlikuks teeb selline olukord..