Täna sai käidud poisiga juuksuris, mina naistearsti juures, ja siis kôrva-arsti juures ka veel kôrvu puhastamas. Vahepeal mingid pakid ära saadetud, sisseoste tehtud, koristatud, asjad pakidtud. Pakitud nii poisile kui mulle. Pojake on kogu mu eemal olemise aja taas vanavanemate juures. Mees peab ju töötama kolme eest hetkel. Üsna keeruline aeg. No igastahes opereerib mind Saksamaa rahvusliku jäähoki meeskonna arst vôi kirurg nii öelda :-)) No tôepoolest siin pole pôlvekirurgidega väga muret...siin ju jalgpall, suusatamine ja noh jäähoki ju kah lausa. Nii et heades kätes vähemalt.
Aga eks pabin on ikka sees. Täna naistearsti juures môôdeti vererôhku 165/102. Arst ei lubanud mind ennem minema, kui peale poole tunnist ootamist veelkord môôdetakse. Oli 135/92, ehk siis ikkagi palju parem. Vôisin ikkagi üksi koju taas sôita. Loodetavasti ei saa see teema homme probleemiks. Abikaasa midagi pomises, et see on just jama igasugu operatsioonide puhul. Enesetunne on endiselt hea, lihtsalt nii tihe plaan oli täna ja koguaeg nuputasin et kuidas ja mis järjejorras oleks parem ära teha. No kôik sai tehtud vähemalt...vist
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen