meditatsioon

Tundub, et buddhism sobib mulle. Saavutasin üleeila selle körgeima meditatsiooni astme, ehk siis olek, kus sa ei mötle. Pea on tühi, mitte pisematki möttetera ringi uitamas. Poolteist tundi lausa. Mu körghetk langes küll paraku kokku eksamiajaga, aga noh mis sest.
Muidu on olek üleväsinud. Hetkel üks 6 päevane praktika käsil. Et ta nii lühike on, on ta ka üsna intensiivne, mis on muidugi tore. Ja ma olen seal ainuke naissoost isik. Vaatamist suurt pole, aga silmaröömuks on hoopis praktika juhendaja. Ja kuna pea on ikka hell veel igasugu magamatusest ja muust jamast ja mötted (kui neid juhtub möni olema) liiguvadki just täpselt omasoodi. No näiteks eile ma kujutasin juhendajat küll terve praktika vältel (ühesönaga terve päev) paljana nagu porgand ette. Ja igasugu huvitavad süszeed käisid peast läbi, et mismoodi ma ta niimoodi ihualasti saaksingi. Ja see nagu häiris kontsentreerumast pisut. No ehk täna läheb paremini... Jooskengi kohe sinna.

maasikane

reede öhtu tuleb mul, sest kingiti just karbitäis maasikad :) ju ma olin jälle nii moosise näoga.
päev algas muidu nömedalt. ajasin ennast enne naabrikukke üles, et vara tööle jöuda ja seal millegagi enne bossi tulekut hakkama saada, aga siis tuli välja et trammi-trolli-metroo ja muu siukse kraami juhid jälle streigivad (seakari) ja enne kella 8-t ei liikund seal ükski transport. leidsin siis kuskilt posti otsast linnakaardi ja uurisin umbes, mis suunas minema peaks ja hakkasin seiklema. sest no ootamine on see köige viimane asi mis tol hetkel teha tahtsin. aga muidugi kujunes see jälle niisama linna peal ringi ekslemiseks ja löpuks kaotasin ennast täiesti ja muidugi igasugustest metropeatustest veel eriti kaugele.
nojah see selleks. tööle ma ikkagi kunagi jöudsin. seal sai ülemuse käest vabaks ka küsitud ja nüüd kulub poolteist nädalat kooli tarbeks puhtalt. kodutee kulges nati röömsamalt juba, sest no kes see siis reede öhtul enam mossitab eks. istusin rongis ühe soliidse musta mehe körvale. korraks käis küll peast läbi, et ma vist tean teda, aga ei jäänd kaua selle üle juurdlema. süvenesin muusse. linnas trammis juhtusin jälle temaga enam vähem vastamisi. ühesönaga sattusime üksteisega tött vaatlema. kissitas nati silmi ja küsis "Steinmetz?" hehe Steinmetz on üks me instituudi toredaim professor, kelle juures ma ka bakalaureuse töö kirjutasin ja vot seal kirjutas ka tema oma löputöö. ja siis jah meenus, et vist nati oleme juhtund suhtlema. selline kenamat ja stiilsemat sorti neegripoiss. aga aktsendi järgi ilmselt Kamerunist. ja just nimelt see tema aktsent ajab mind nati turri. kölab täpselt ühe teise kameruunlase moodi, kellega sai kunagi koos elatud ja kellega asjad üsna jamaks keerasid. nii et ta päeva pealt me ühikast önneks välja tösteti. igal juhul juhtusin teda ka paar nädalat tagasi siin nägema ja külmavärinad vöi vastikusvärinad tulid ikka nahale.
nojah aga vestelsin siis nati kutiga maast-ilmast, mis keegi vahepeal teinud on ja nii. ja siis mainisin, et ok, ma nüüd astun raamatukogu suunas, et nagu eksam varsti tulemas ja nii. heh tema jäi korraks mötlikuks ja ütles siis, et ok, ta peab ikka önne proovima (heheee), et mis ma peale raamatukogu teen? läheks teeks väikse kokteili. olin just enne mötelnud, et paganama värk, reede käes ja mul pole miskit teha...aga tahaks nagu. kole kaua juba ju selline eeskujulik oldud. mötlesin veel, et kui keegi peaks ettepaneku millekski tegema, siis olen kohe nöus ka :) noh ja tuligi ettepanek. täitsa ahvatlev isegi. aga mida teen mina? ütlen et ei mul pole aega, eksam varsti ja mul see liiklemine ka kole söltuv igasugu rongidest-bussidest jne. vot tak. lollakas. mitte et ma kahetseks, seda küll mitte, aga veider ikka, et niimoodi pikemalt mötlematta enesele ristivastu räägin. öppida ma ju niikuinii täna suurt ei viitsi enam. ja siis mehed kurdavad, et ei saa naistest aru. naisetel endilgi sellega suured mured. ei tegelt ei üldista. aga minul küll on :)

aga kolmapäevasest eksamist... eh see kujuneski täpselt nii rajuks kui arvata vöis. ja seda eksamit polegi vist vöimalik esimese korraga ära teha, see lihtsalt oli siuke naljaka ülesehitusega eksam :) vaja ennem ära nähe, mis meetodeid nad seal kasutavad. noh tulemusi saab igastahes oma kuu aega vähemalt veel oodata. siin vötab ikka köikk nii kuramuse kaua aega. aga päev ise hakkas ju toredalt, sain nimelt söbrapäeva pakikese cinnamoni plikalt :)) suur suur Kalevi shokolaad ja siuke üliarmas söbraraamat. mida enamat ootaks eksamieelsetest tundidest eks. igaljuhul suurimad tänud veelkord ja kallid-pallid!!! töeliselt armas üllatus oli!!! peale eksaamit (meel must) sirvisin nati raamatut ja ei vötnud eriti kaua kui lökerdasin naerda juba. nii et no kingitus sobis ikka üliperfektsekt päeva!
aitähhhhh!!!!

homme on siis esimene eksam. antud eksami puhul on läbikukkuajte protsent üle aegade mönevörra suurem olnud läbisaanutest. ka homme pooled eksami-tegijatest vähemalt ongi kordajad. ja läbisaanutelt, infot uurides, vannuvad ja vangutavad ainult pead.
no edu siis mulle :)

ootel

ootan vastust. on siis muudatusi tulemas vöi mitte? mölemad variandid vist on ok tegelt. kui mötlema hakata, siis positiivse vastuse korral läheks ju eluolu veelgi keerulisemaks, aga tundub et keerutamises ma olengi meister. aga positiivne on ikkagi positiivne eks :) noh negatiivse vastuse korral oleks asjalood ka ok, olukord on hetkel ju täitsa stabiilne...

vajadused

imelik värk mis teeb magamattus inimesega. tahaks suitsetada ja tervet pakki sigarette korraga ja kohe praegu. suitsetakski just niikaua, kuni kurk on nii ära suitsetatud, et ei ole seda nikotiini sisse tömbamise kihelust/vajadust kurgus ja kops on suitsust sume. mul on ahelsuitsetaja geen kuskil sees peidus. aga tegelikult ma olen ju mittesuitsetaja (vähemalt sigarettide suhtes).
lisaks ei lähe see lubja isu mul sugugi pealt ära.

imelikke isusid vöib muidugi ka muud moodi tölgendada......

jah täpselt

päevad pole vennad! täna on köik roosilisem taas :)olek väljapuhanum (eks selles vist köik peitugi). päike paistab. hommikul pörkasin raudteejaamas ka Raineriga kokku. juhuslikult..lisaks siinjuures, et Frankfurdi raudttejaam on üks suurimaid Euroopas vist ja hommikul on see eriliselt paksult rahvastatud. Aga naljakas on see, et temaga oli kunagi ammu kokkulepitud kokkusaamine eile öhtul (me pole novembrikuust saati teineteist näinud), mille ma siis juba eile hommikul oma masenduses olekuga tühistasin. paistis et tal oli ka jama päev ja talle sobis see samamoodi (mida ma sain muidugi alles täna teada). Aga täna olime mölemad sellised röömsad ja teineteise kokkupörkamine töttu ehk veelgi röömsamad.
Nojah nüüd vöiks tööl ka millegagi röömustavaga hakkama saada :)

tahaks lupja süüa...niimoodi hunnikuteviisi. tuhk vist ajaks ka asja ära. värske mulla löhn tekitab ka neeldusid. suitsust välja koogitud tubakas tundub samamoodi ahvatlev.. ei tea kust küll siuksed isud. aga jah, lupja eelistaks vist köige rohkem. a kust ma saan lupja?

täna

..olen tige nagu tikker. magamatta ja silamd kipitavad ja plaanidest maas ja ülesöönd. ja varsti on eksmid... ja see mu soovike, selle täitumiseks on ka köigest öhkörn lootus. sellesse peaks veel praegu omajagu energiat rakendama, mida mul hetkel pole küll kuskilt vötta. rääkimatta ajast.
aga köigile teistele soovin armast söbrapäeva :)

vot siis

hihi mul on Sarkoga ühel päeval sünnipäev. Äkki seepärast ma nii väga pransakesi fännangi :))) ja G on suur Sarkozy fänn, äkki ikka astroloogial (vist oli see see ala) on mingi töejoon olemas ikka.
Pariis oli tore, näe Sarko abiellus ja puha :) G kinkis mulle pisikese i-podikese koos lisavidinatega (näiteks on mul isiklik Nike tark mees taskus nüüd. topid selle jooksmiseks soki sisse vöi kuhugile ja siis see loeb su pulssi ja muid tegureid ja sosistab sulle soojalt soovitusi körva ja pärast analüüsib tulemusi jne). väga tore kingitus, ka kuna mul nüüd olude sunnil üsna palju aega rongis vaja veeta, siis kulub ka üsnagi ära. saan kasvöi loenguid ka sealt kuulata (varsti ju eksamid :-O ) lisaks üllatus külmkapis, Ruinart ise. Teades mu shampa lembust, hoolitseb G kallis ikka üha paremini selle olemasolu eest :) oi kui hea see oli.
muidu oli nagu ikka, üli-ilusad päevad, aga said kiirelt otsa. Otsisin oma ID kaardi ka saatkonnast ära, kuna Eestis olles see veel valmis ei jöudnud. niisiis lasin sinna saata. ja kuna liivakasti söbranna töötab saatkonnas oli väga tore ka teda näha, liiatigi veel, et tal oli ka tol päeval sünnipäev.
Siin aga suurt midagi ei toimu. Kogu age lähebki kooli ja töö kaela. JA pidudest olengi siiamaani salamisi eemale hoidnud, täitsa tubli :) Loengud muidugi said nüüd üleeelmise nädalaga otsa. isegi kahju, sest loengukaaslased olid nönda toredad ja puhtalt kasvöi selle pärast et möningaid seal näha, sai korralikult loengus käidud :) nüüd muidugi vist vöiks koos öppida ka, aga ma ikka natu harjumatu sellise kollektiivse öppimise suhtes. aga vajaks harjutada end. on palju töhusam viis ju. täna lähengi ühe saksa söbsiga peale löunat öppima. mikroelektroonika juhuu. ma loodan et ta on nöksa adekvaatsem kui ma. ma ei jaga neist vidinatest miskit.