maasikane

reede öhtu tuleb mul, sest kingiti just karbitäis maasikad :) ju ma olin jälle nii moosise näoga.
päev algas muidu nömedalt. ajasin ennast enne naabrikukke üles, et vara tööle jöuda ja seal millegagi enne bossi tulekut hakkama saada, aga siis tuli välja et trammi-trolli-metroo ja muu siukse kraami juhid jälle streigivad (seakari) ja enne kella 8-t ei liikund seal ükski transport. leidsin siis kuskilt posti otsast linnakaardi ja uurisin umbes, mis suunas minema peaks ja hakkasin seiklema. sest no ootamine on see köige viimane asi mis tol hetkel teha tahtsin. aga muidugi kujunes see jälle niisama linna peal ringi ekslemiseks ja löpuks kaotasin ennast täiesti ja muidugi igasugustest metropeatustest veel eriti kaugele.
nojah see selleks. tööle ma ikkagi kunagi jöudsin. seal sai ülemuse käest vabaks ka küsitud ja nüüd kulub poolteist nädalat kooli tarbeks puhtalt. kodutee kulges nati röömsamalt juba, sest no kes see siis reede öhtul enam mossitab eks. istusin rongis ühe soliidse musta mehe körvale. korraks käis küll peast läbi, et ma vist tean teda, aga ei jäänd kaua selle üle juurdlema. süvenesin muusse. linnas trammis juhtusin jälle temaga enam vähem vastamisi. ühesönaga sattusime üksteisega tött vaatlema. kissitas nati silmi ja küsis "Steinmetz?" hehe Steinmetz on üks me instituudi toredaim professor, kelle juures ma ka bakalaureuse töö kirjutasin ja vot seal kirjutas ka tema oma löputöö. ja siis jah meenus, et vist nati oleme juhtund suhtlema. selline kenamat ja stiilsemat sorti neegripoiss. aga aktsendi järgi ilmselt Kamerunist. ja just nimelt see tema aktsent ajab mind nati turri. kölab täpselt ühe teise kameruunlase moodi, kellega sai kunagi koos elatud ja kellega asjad üsna jamaks keerasid. nii et ta päeva pealt me ühikast önneks välja tösteti. igal juhul juhtusin teda ka paar nädalat tagasi siin nägema ja külmavärinad vöi vastikusvärinad tulid ikka nahale.
nojah aga vestelsin siis nati kutiga maast-ilmast, mis keegi vahepeal teinud on ja nii. ja siis mainisin, et ok, ma nüüd astun raamatukogu suunas, et nagu eksam varsti tulemas ja nii. heh tema jäi korraks mötlikuks ja ütles siis, et ok, ta peab ikka önne proovima (heheee), et mis ma peale raamatukogu teen? läheks teeks väikse kokteili. olin just enne mötelnud, et paganama värk, reede käes ja mul pole miskit teha...aga tahaks nagu. kole kaua juba ju selline eeskujulik oldud. mötlesin veel, et kui keegi peaks ettepaneku millekski tegema, siis olen kohe nöus ka :) noh ja tuligi ettepanek. täitsa ahvatlev isegi. aga mida teen mina? ütlen et ei mul pole aega, eksam varsti ja mul see liiklemine ka kole söltuv igasugu rongidest-bussidest jne. vot tak. lollakas. mitte et ma kahetseks, seda küll mitte, aga veider ikka, et niimoodi pikemalt mötlematta enesele ristivastu räägin. öppida ma ju niikuinii täna suurt ei viitsi enam. ja siis mehed kurdavad, et ei saa naistest aru. naisetel endilgi sellega suured mured. ei tegelt ei üldista. aga minul küll on :)

aga kolmapäevasest eksamist... eh see kujuneski täpselt nii rajuks kui arvata vöis. ja seda eksamit polegi vist vöimalik esimese korraga ära teha, see lihtsalt oli siuke naljaka ülesehitusega eksam :) vaja ennem ära nähe, mis meetodeid nad seal kasutavad. noh tulemusi saab igastahes oma kuu aega vähemalt veel oodata. siin vötab ikka köikk nii kuramuse kaua aega. aga päev ise hakkas ju toredalt, sain nimelt söbrapäeva pakikese cinnamoni plikalt :)) suur suur Kalevi shokolaad ja siuke üliarmas söbraraamat. mida enamat ootaks eksamieelsetest tundidest eks. igaljuhul suurimad tänud veelkord ja kallid-pallid!!! töeliselt armas üllatus oli!!! peale eksaamit (meel must) sirvisin nati raamatut ja ei vötnud eriti kaua kui lökerdasin naerda juba. nii et no kingitus sobis ikka üliperfektsekt päeva!
aitähhhhh!!!!