niih sain löpuks mitmete järelpärimistele löpliku vastuse ja exchange Pariisis saigi löpuks kinnitatud! Septembrist olen seega seal ja pursin pransat nii et kole! Kuigi kui G mulle hääldamist üritas öpetada, siis me tegelikult avastasime, et mul pole prantsuse keele välja hääldamiseks üldse vajalikke suu-sise-elundeidgi. Aga ju siis tuleb mingite teiste trikkidega asjale lähenda.
Aga muidu möödub viimne aeg ikka raamatukogus. Öpingi nüüd ühe kursavennaga koos päevast päeva käsikäes boolean loogikat ja muud siukest jampsi. Täna ta söitis ära kuhugile pöhja saksa paariks päevaks ja juba ma tunnen tast puudust. Juba jöudsingi ära harjuda :) Kutt on tore ja tark, aga ka selline suuremat sorti seelikukütt. Ja tütarlaste seas paistab tal üsna menu olevat. Öppida igastahes on temaga ka täitsa ok, sest kiire taibuga on teine...uurib värki ja siis seletab mulle ludrile ka üle. Njah kui jutt on teemakohane ja akadeemiline siis on nagu köik ok ja ta vaatab mulle isegi silma sisse, muidu lobisedes ringleb ta vaade küll igale poole mujale. Vaatab kuhu tahab ja oma pilku eriti ei varja küll. No mis tahtagi, itaallane teine. Aga sellega harjusin ka kiiresti ja ausalt öeldes ajab see pigem muigama. Vot jah aga nüüd tuleb möned päevad ka tööl käia ja üksi öppimisega hakkama saada.
Muud ei miskit.
Selgus et joobes olekus tulevad mu lapsepölve anded, nagu näiteks iluvöimlemine, välja. Viimati olevat peol tantsupörandal öllepudelit peaaegu et ennast silda visates tühjendanud. Vötsin ikka viimast ilmselt. Teab palju ma seal sillas olekule lisaks muidki trikke: jalaviskamisi, kukerpalle, spagaati jne., teen. Ilmselt hoolega. Aga minu mälu ei viitsi end peomeluga enam eriti koormatta. Ehk see ni parem olegi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar