no ma ikka endiselt ei saa seda Sügisballi peast välja. Oigem oleks öelda, seda suurt pettumust, mitte filmi ennast. Filmist mul ei jäänud eriti miskit meelele. Ju siis olin ootused natu liiga üles kruttinud. Enamus tuttavaid, kelle arvamus mulle üsna korda läheb, leiavad filmi hea olevat. Kriitika ka hea. Ainult minu venna ütles, et ta teist korda seda filmi vaatama ei läheks ja depressiivsetele ei soovita. Hmmm ... depressiivsetele? Näidake mulle palun üks mitte depressiivne eestlane ette. Erinevus on minu meelest pelgalt selles, kuidas keegi sellega lihtsalt über oskab käia.
Aga ikkagi filmist, et mis tarbeks oli vaja nii koletu hunnik vaikimist linale tuua? Et näidata kui kole üksildased ja tülpinud me kôik oleme?
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen