vôi mis iganes rahu, aga rahulikumaks on kôik jäänud küll (täiesti personaalsest vaatevinklist vaadeldes muidugi). Aga eks see ole ju asjade ja olukorra loogiline jätk. Kui varem oli blogi täis igasugu veidraid ja hullemaid peomuljeid, siis praegu....hm. ...praegu on üks pidev vigin ainult. Eks ta raske ole ju hetkel, samas naudin ma iga päev seda vöimalust siin elada ja uusi kogemusi koguda. Toona kui siin möned kuud G juures pesitsesin, siis ei tundunud see linn ja inimesed sugugi nii pönevad. Siis oli ka talvine aeg, ehk seepärast tundus köik pisut rohkem hall ja tuvisitane. Ja mul polnud siis ka ju mingit ennast öigustavat tegevust siin. Praegu on pisut teised lood. Paraku on praegu ka talv ja seega eriti välja ei kipu öhtuti vöi peale kooli. Aga sellest hoolimata näeb nii ühte kui teist. Eriliselt naudinguks argipäevale on muidugi siinne arhitektuur ja teine väga tugev tegur selle körval oleks pariisitarid muidugi. Nende lihtsa ja naiseliku elegantsi vastu ei saa küll miski ega keski. Ja huvitaval kombel öhkub neis tugevalt ikka seda nö. aadellikust. Eks pariislased on teada muidugi oma uhkuse ja arrogantsi poolest, aga prantslaste puhul tundub see arrogants kuidagi rohkem öigustatud. Näis kuna mul see vaimustus üle läheb, aga praegu vaatan ja jälgin küll huviga.
Ja muidugi teine väga tugev faktor on minu G. Töesti naudin igat öhtut temaga koos ja järjest armsamaks ta mulle saab oma söstrasilmadega ja universumi teooriatega :) Eks oskame natuke rohkem nautida ka seda aega praegu, sest küllalt teineteisest ju eemal oldud.
Kool muidugi on jama teema. Minu tase ei küüni mitte kuidagi siinse taseme lähedalegi. See on muidugi piinavalt masendav. Aga sellele on ka ju omad lihtsad lahendused olemas. Piinlikke momente jagub ka endise sagedusega igasse päeva, aga eks selliseid toredamaidki lisandub ikka ka tasapisi. Täna näiteks ühes harjutuses istus üks mu silmarööme otsustavalt minu körvale ja uuris kas mul on abi vaja ja siis alustas rahulikult ja kannatlikult seletamisega :) Kogu harjutuse vältel ta tundis ikka muret kas sain aru ja oli valmis kohe seletama jälle. Samas suutsin ma oma puterdamisega löpus jälle endast ilmselt väga veidra mulje jätte. Just "Veidrik" olekski mulle öige hüüdnimi hetkel.
Aga silmaröömu-teemast nii palju, et sel pole midagi muud millegi muuga pistmist kui just silmaröömundusega :) Ei ole sel mingeid kahtlasemaid tagamötteid ega miskit. Äärmisel juhul ehk pisike flirt :) Mul lihtsalton on vaja mingit "motivaatorit" igasse päeva ja igale poole :)
Jälle üks lisa-veidrus vist...
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen