ja siis saan koju taas. Ja seekord lausa 2ks nädalaks. Sellega seonduvalt on muidugi paanikat ka omajagu. Kuna eelmiste nädalate suur nälg on taandunud (ma ilmselt söin suure hooga paari nädala eest ette ära), siis nüüd mu eelnev plaan "jöulukus saledaks", vöiks näiteks asenduda, "jöuluks normaalseks" plaaniga. Sest pekk kurivaim imbus vahepeal igale poole kuhu pole tarvis. Nüüd oleks targem sest enne kojusöitu ja kiirelt lahti saada jälle, sest kodus ma ei anna küll ühelegi palale armu ja söön südametunnistuse piinadeta ära köik mis ette pannakse :) Seega vaja praegu sellest tekkinud rasvakihist kiirelt jälle vabaneda, enne kui ta ladestuma hakkab ja enne kui ma sellele uue ja kobedama kihi peale söön. Kuigi arvestades temperatuuri kuluks kaitsekiht ära küll. Aga no ikkagi kuidagi ebamugav. G önneks hoolib ka sellest üsna, et ta vormis püsiks, seega tegime nädalavahetusel enese liigutamisega taas algust (siin vahepeal söögiisu töusuga vähenes ekvivalentselt sporditegemise huvi). Ühesönaga nädalavahetus oli väga asjakohane. Laupäeval ostsime mulle uued dressid, kuna G seadis ultimaatumi, et tema minuga nende vanade "dresside" kaasosalusel jooksma enam ei tule. Mis mul saigi selle vastu olla, sain ilusad uued dressid endale :) Ja sellega kaasa ka motivatsiooni neid kiirelt ära proovida. Laupäeval tundus siiski niisama vedelemine mönusam, seega pühapäeval alustasime enese liigutamisega taas. Hommikul käisime ujumas ja öhtul jooksmas. Vaatab mis täna saab. Eile oli motivatsioon nöksa körgem kui praegune, aga ootan ära kui G koju tuleb, eks siis otsustab.
Paanika number 2 oleks siis muidugi kingijaht.
Natuke üle nädala on veel aega....
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen