Hommiku ootel...

jolleriiii

Ah meeled on kevadet täis. See magus-möru kevad-ärevus on taas sisse pugenud ja nüüd ei tea mida köike ära teha!!!!
Aga köigepealt vajab nädalavahetus ka kirjapanemist. Reedel peale eksamit panin siis sellise mönusa  äraseletematu tundega Düsseldorfi poole leekima. Söbrannale külla. Loomulikult oli vahva eelköige teda ja siis DDorfi taas näha :)) Seal ootas juba maitsev öhtusöök ja vana tallinn ees. Kokku oli eesti segaseid naisi lausa kolm. Kuna köik olid siiski üsna väsinud nädalast, sii reedel välja ei kippunudki. Hoopis toredam oli kella 5ni hommikul söbranna lahedal palkonil juttu puhuda ja ....klaase kokku lüüa eks. Kuna me mölemad oleme sellised pohmakaga jooksjas käiad, siis laupäeval seda tegime ka. Peale üli-rikkalikku hommikusööki muidugi. Hakkas parem küll jah. Öhtuks siis löime ennast ilusti kaunisti üles, seelikud selga ja linna peale. Vahva öhtu oli, köik jäi normide piiresse ja eelmine kord mu südame vöitnud Schweinebrötchen ei jäänud ka vahele. Pühapäev oli romantika mööda Rheini äärt :) ehk siis väike road trip Düsseldorfist minu suunas. Läksime vaatasime viinamarja väljade vahelt bitch sireen Lorelei ka ära, kes  olevat muiste meremehi (hm... või siis jõemehi) lõksu meelitanud ja eksitanud. Siis iga roju oma koju jälle.
Novot, nädal ise algas väga hallilt ja külmalt, aga täna oli taas imeilus. Eile läksin vaatasin oma fotograafi löpuks üle. Ta oli mu pöhimötteliselt juba mu sönapidamise töttu hüljanud, seega oli oluline asi ära teha. See on ikka nii hull inimene kui üldse vöimalik. Ma vist pole temast eriti rääkind, sest tegelt me oleme ehk kolm korda ainult kokku saanud ka, aga nagu vana söber. Samas kui temast kirjutama hakata ,siis läheks kole pikale kätte ära, nii pöörast teist söpra mul pole. Önneks ka ilmselt...
Täna selgusid nädalavahetuse plaanid ka, mille töttu ma jälle nii elevli olen :)) Üks teine söber, kellega pole ka juba teab mis aegust näinud, tuli lagedale plaaniga nädalavahetuseks Bonni söita kellegi sünnipäevale. Ja kuna mul mingeid piiranguid hetkel ei ole, siis jäin isegi mötisklema. Ja kui seesama kolmas söbs oli ka käpp, siis sai asi otsustatud. Tegelt ta polegi ju nii väga minu söber, kui mu söbranna hea söber, aga aegajalt oleme ikka tsättinud ja möningad metsikumad sorti peod maha pidanud. Niimoodi kolmekesi koos mässates ongi köige vingemad pidutsemised pidutsetud...pluss tal on Rammsteini hääletämber :D Kah hull tegelane.
Aga enne seda on reedel veel Kai ärasaatmispidu, läheb teine möneks ajaks Eestisse. Nüüd vaja need kaks päeva ikkagi asjalik püsida ja siin eksamimöllus tegemattajäänud pudi-padiga ühele poole saada.

Creme brülee

Njaah hakka tervislikuks ja minuti pealt on uneprobleemid jälle kaelas. hvakkkk...(kogu südamest ). See on üks neetud nöiaring ma ütlen. Kui tead et sul on järgmiseks päevaks miljon asja ees ootamas ja selge ja puhanud pea oleks effektiivsuse möttes mönevörra kasulikum .... aga selle asemel muudkui vähkred tunnist tundi ja ootad ja  meelitad ja petad und ligi. ajab ainult tigedaks ja peletab unematid-katid veelgi augemale. 
Nojah vähemalt olen pea kolm päeva suutnud igasugu rinnetel möödukust üles näidanud, kui sport vöibolla välja arvata. Aga see on lubatud.
Homme lubab siin 19 kraadi, käh? ma ei oska nii, alles oli tali ju. mis ma selga panen, T-särgi? Ah tegelt ma ootan juba väääga pikkisilmi reedet, et see eksam ja köik need tööalased kokkusaamised ka juba läbi oleks ja ma siit kandist nädalavahetuseks eemale saan. Jeerum ma üldse ei püsi kodus enam..hm

valleraa

Ah tegelikult pole siin miskit valleraatada hetkel. Täna, ehk siis esmaspäev, ka veel nö vaba päev. Tudengile muidugi on "vaba päev" suhteline möiste. Jama on ehk ainult see, et kogu kommerts on ka pühadel ja otsivad shokolaadimune vöi mida iganes. ja mina ei oska endiselt süüa valmis osta. Enne reedet jäi külmkapp täitsa tühjaks, aga önneks laupäeval ikka sai seda täiendatud. Teisest küljest ma ju hakkasin niikuinii "korralikuks" JÄLLE. Selles suhtes, et möödukamaks vöi nii. Möödukus ja distsipliin on jah kaks pöhiasja, millega veel korralikult tööd peaks tegema. Sest mida aeg edasi seda ahnemaks ja piiritumaks olen muutunud. Aga nagu ma aru saan, ega see kuhugile vii :)
Vot. Aga suusatamas sai ju käidud. Sellest juba muidugi oma nädal aega möödas ja on juba taasaklimatiseerutud ka. Eks see üks muinasjutumaa  oli. Seltskond oli selline 8-liikmeline mönus grupike. Elamine oli tore valitud, küll prantslaslikult pisikeste magamistubadega, aga eluruumis oli öhku küllalt ja balkon oli ka mönusalt suur. Suusatamisest ise nii palju, et seekord sai korraliku trenni küll. Ikka jälle seepärast, et teised on vanad suuskajad ja mina üritasin neil ikka sabas püsida. Lund oli igat sorti ja adrenaliini jätkus. Aga siukseid hirmushokke ma päris enam ei saanud nagu eelmine kord. Ja nii sinine ma ka enam polnud, ainult üks suurem sinikas kintsul köige suurema peki peal (mingi vihje vist). No ja pölved said ka muidugi retsimist. Luud-kondid jäid terveks! Öhtuti sai siis üheskoos maitsvaid juustu-roogasid (enamasti) kokatud ja kuna saunad ja spa värk oli ka olemas, siis kasutasime neid vöimalusi ka üsna hoolega. Väga mönus. No ja üks öhtul seal statsioonis ringi jalutades ja pubisid väisates, jäi körvu ka eesti keelne grupike. Tõnu Oja sai kohe ära fikseeritud. Ma olin väiksena ikka tema suur fänn :) Aga rohkemaks nagu polnud aega kah. 
Mina käisin seal mägedes üldse Genfi kaudu, kust siis G mu ära otsis. Aga statsioonist (Val Thorens) veel nii palju, et körge oli küll :)  ja rajad olid küll järsud, aga enamasti fänsilt laiad. Just paras minule. Ja prantslasi oli seal päris vähe tegelikult, saksa-inglise-hollandi keel kölaski ainult läbi. Aga elu kees ja oli igastahes üks väga mönus vaheldus :) Seal oli ju üks nö techno küngas ka "Folie Douce", millest ma küll enamus ajast üle vöi mööda söitsin, aga meeleolukas ja pungil rahvast täis oli see alati. Pidu ja pillerkaar.  Ma ei tea kuidas need tehnotajad sealt mäe otsast alla köik küll said, kui pidu jälle läbi ja nii. Aga eks sellele on kindlasti omad lahendused. 
Tagasitee oli selline vaikne. G viis mu jälle Genfi ära ja siis jalutasime ja restotasime natuke linna peal. Kusjuures üsna töenäoliselt oli ta vanaisa ka üsna läheduses, sest ta elab poole kohaga Shweitzis  (maksude pärast ikka)  ja talviti on ta ikka rohke seal maal. Brasserie kus söime, oli kusjuures ta elukohast vist pöhimötteliselt ümber nurga. Aga nende perekonna teema on raha täiesti segapuntrasse ajanud, seega pole generatsioonide vaheline suhtlemine praegu köige roosilisem. Väga nukker tegelt, sest G-le oli köige suurem   autoriteet ikkagi tema vanaisa. 
No ja siis viis G mu lennujaama ära ja pani ise Pariisi poole. Kuna mul ikka veel aega oli, jölkusin lennujaama pidi ringi ja tsekkasin järgi kas möni lennuk Tallinna ka läheb. Mötlesin et läheks niiliks eestlasi ja eesti keelt :) Seesama näitlejate kamp oli ka seal kinnituseks. Oja ja Kangur ka ja veel möni uuem, keda ainult nägupidi tean. Aga tuttavaid muidugi polnud :))
No ja eelmine nädal siis toibusingi jälle ja tegin tööd. Nüüd hakkab eluvaim  löpuks sisse tulema jälle ja tahtmine vormis ja röösaks saada. Suusatamisest sai muidugi hea musklitrenni alla. Eile käisin jooksmas ja öhtusöögiks oli öun. Täna äkki ka jooksma. Isu hetkel pole kuidagi, see olukord tuleb ilmselt kenasti ära kasutada. Järgmisel nädalal lähen ujuma ka, see vist kintsupekiga vöitlemiseks köige töhusam. 


Aprillikuu plaaniamjandusest: Reedel on viimane eksam, peale seda panen otsejoones Düsseldorfi söbranna juurde, et siis eksamite-trall pidulikult löpetanuks juua tunnistada. Peale seda vaja hüpper-aktiivselt löputööd otsima hakata ja paari nädala pärast on Pariisi söit ka ikkagi jälle ees. Selle raames veel vaja G-le mingi tore sünnipäevakingitus ka otsida. 
Ja lisaks muidugi vaja see talvepekk endast lahti raputada!!!