valleraa

Ah tegelikult pole siin miskit valleraatada hetkel. Täna, ehk siis esmaspäev, ka veel nö vaba päev. Tudengile muidugi on "vaba päev" suhteline möiste. Jama on ehk ainult see, et kogu kommerts on ka pühadel ja otsivad shokolaadimune vöi mida iganes. ja mina ei oska endiselt süüa valmis osta. Enne reedet jäi külmkapp täitsa tühjaks, aga önneks laupäeval ikka sai seda täiendatud. Teisest küljest ma ju hakkasin niikuinii "korralikuks" JÄLLE. Selles suhtes, et möödukamaks vöi nii. Möödukus ja distsipliin on jah kaks pöhiasja, millega veel korralikult tööd peaks tegema. Sest mida aeg edasi seda ahnemaks ja piiritumaks olen muutunud. Aga nagu ma aru saan, ega see kuhugile vii :)
Vot. Aga suusatamas sai ju käidud. Sellest juba muidugi oma nädal aega möödas ja on juba taasaklimatiseerutud ka. Eks see üks muinasjutumaa  oli. Seltskond oli selline 8-liikmeline mönus grupike. Elamine oli tore valitud, küll prantslaslikult pisikeste magamistubadega, aga eluruumis oli öhku küllalt ja balkon oli ka mönusalt suur. Suusatamisest ise nii palju, et seekord sai korraliku trenni küll. Ikka jälle seepärast, et teised on vanad suuskajad ja mina üritasin neil ikka sabas püsida. Lund oli igat sorti ja adrenaliini jätkus. Aga siukseid hirmushokke ma päris enam ei saanud nagu eelmine kord. Ja nii sinine ma ka enam polnud, ainult üks suurem sinikas kintsul köige suurema peki peal (mingi vihje vist). No ja pölved said ka muidugi retsimist. Luud-kondid jäid terveks! Öhtuti sai siis üheskoos maitsvaid juustu-roogasid (enamasti) kokatud ja kuna saunad ja spa värk oli ka olemas, siis kasutasime neid vöimalusi ka üsna hoolega. Väga mönus. No ja üks öhtul seal statsioonis ringi jalutades ja pubisid väisates, jäi körvu ka eesti keelne grupike. Tõnu Oja sai kohe ära fikseeritud. Ma olin väiksena ikka tema suur fänn :) Aga rohkemaks nagu polnud aega kah. 
Mina käisin seal mägedes üldse Genfi kaudu, kust siis G mu ära otsis. Aga statsioonist (Val Thorens) veel nii palju, et körge oli küll :)  ja rajad olid küll järsud, aga enamasti fänsilt laiad. Just paras minule. Ja prantslasi oli seal päris vähe tegelikult, saksa-inglise-hollandi keel kölaski ainult läbi. Aga elu kees ja oli igastahes üks väga mönus vaheldus :) Seal oli ju üks nö techno küngas ka "Folie Douce", millest ma küll enamus ajast üle vöi mööda söitsin, aga meeleolukas ja pungil rahvast täis oli see alati. Pidu ja pillerkaar.  Ma ei tea kuidas need tehnotajad sealt mäe otsast alla köik küll said, kui pidu jälle läbi ja nii. Aga eks sellele on kindlasti omad lahendused. 
Tagasitee oli selline vaikne. G viis mu jälle Genfi ära ja siis jalutasime ja restotasime natuke linna peal. Kusjuures üsna töenäoliselt oli ta vanaisa ka üsna läheduses, sest ta elab poole kohaga Shweitzis  (maksude pärast ikka)  ja talviti on ta ikka rohke seal maal. Brasserie kus söime, oli kusjuures ta elukohast vist pöhimötteliselt ümber nurga. Aga nende perekonna teema on raha täiesti segapuntrasse ajanud, seega pole generatsioonide vaheline suhtlemine praegu köige roosilisem. Väga nukker tegelt, sest G-le oli köige suurem   autoriteet ikkagi tema vanaisa. 
No ja siis viis G mu lennujaama ära ja pani ise Pariisi poole. Kuna mul ikka veel aega oli, jölkusin lennujaama pidi ringi ja tsekkasin järgi kas möni lennuk Tallinna ka läheb. Mötlesin et läheks niiliks eestlasi ja eesti keelt :) Seesama näitlejate kamp oli ka seal kinnituseks. Oja ja Kangur ka ja veel möni uuem, keda ainult nägupidi tean. Aga tuttavaid muidugi polnud :))
No ja eelmine nädal siis toibusingi jälle ja tegin tööd. Nüüd hakkab eluvaim  löpuks sisse tulema jälle ja tahtmine vormis ja röösaks saada. Suusatamisest sai muidugi hea musklitrenni alla. Eile käisin jooksmas ja öhtusöögiks oli öun. Täna äkki ka jooksma. Isu hetkel pole kuidagi, see olukord tuleb ilmselt kenasti ära kasutada. Järgmisel nädalal lähen ujuma ka, see vist kintsupekiga vöitlemiseks köige töhusam. 


Aprillikuu plaaniamjandusest: Reedel on viimane eksam, peale seda panen otsejoones Düsseldorfi söbranna juurde, et siis eksamite-trall pidulikult löpetanuks juua tunnistada. Peale seda vaja hüpper-aktiivselt löputööd otsima hakata ja paari nädala pärast on Pariisi söit ka ikkagi jälle ees. Selle raames veel vaja G-le mingi tore sünnipäevakingitus ka otsida. 
Ja lisaks muidugi vaja see talvepekk endast lahti raputada!!!