Perroonil

tänane parajalt pika uneajaga öö tôi kaks väga realistlikku ilmega und. üks hea, üks kehv. mäletan ilmselt seetôttu et neetud fotograaf helistas mingi kella 5-6 ajal hommikul. see mees ei lepi ka ühegi äraütlemisega. aga seekord ei jää tal ilmselt muud üle. tema see darkness mul veel hetel puudu. Neljapäev oli vist köige tipp perroonil. aga sellest ma ei viitsi tegelt hetkel rääkida. ei tasu silmi salli peit, kui ei taha et maa järsku jalge alt ära kaoks. roni siis sealt sügivikust jälle välja. pikk pikk öö. aga löpp hea köik hea muidugi, sain ühest nö üli egotsentrilisest energianeelajast lahti. ajaski juba südame liialt pahaks.

aga unenäod. esimene oli väga mmmônus ...ei mignit ülemäära siivutust.. aga peategelane oli mu üks klientidest. väääga sharmantne vanamees :)) tegelt on vististi ebaöiglane teda vanameheks söimata, kuigi staatus vöib tal küll vanaisa oma olla. aga mees on ääretult karismaatiline ja eks see ongi mis inimeste puhul paneb järele vaatama ja unes nägema :)  aga no eks see tulene sellest ka et ma olin päeva jooksul temaga suhelnud jne. ps! aga see pole üldse esimene kord kus ma teda siukses sensuaalsemas öhkkonnas unes näen :) siuksed süütud armsad pubekalikud unenäod mul temaga :))  nali naljaks aga siis  telefoni-kôlin ja siis edasine uneägu. Nägin unes kuidas G jättis mu keset mingit suvist mônusat beach-partyt ühe teise sealoleva tüdruku pärast hoobilt maha ja hakkas temaga ringi hängima. Mina liikusin kuni ärkamiseni ringi nagu vesine ônnetus ja sain igalt poolt ainult kaastundlikke pilkude osaliseks... mis oli ka kole häiriv. 

südametunnistuspiinad, et vööraid mehi unes näen? :) Tegelt vaevalt, lihtsalt see teema tuli ka neljap. ex-söbrantisga üsna päevakorrale. ja eks see keerle muu hunniku körval ikkagi aegajalt peas. 

Tegemist aga jätkub. Sain mis tahtsin - hoolega muudatusi :)  aga seda ka absoluutselt seinast seina.

Vahepealsest ka. 

Müncheni trip - mönus igate pidi. Oktoberfest, hull üritus. Söbrannad. Intervjuu, väga meedliv. peale seda veel lôuna intervjueerijatega ja pärastlôuna espresso dändi Chrisiga (praktikumi aeguist). Ta näeb veel parem välja ja minu pani esimese viie minutiga paika. Siuksed mehed on vahvad. Kôige tulemus, novembris alustan seal tööd, ja seda veel Chrisiga ühes osakonnas lausa. 

Köln/Düsseldorf - ehk siis pool-maraton. Ilm oli sel nädalavahetusel T-särgi oma, päike lôôskas jne. Jooks oli mönus, kuigi pühap. hommikul kell 6 end üles pekstes oli küll möttes, et miks vaja oma elu nii karmis ajada :) Jooksu ma nautisin, mingit tehnikat mul muidugi polnd. Esimese korra asi. Aga olek oli nii puntras tolleks ajaks, et üks korralik füüsiline pingutus kulus väga ära. Köigi nöuanne, et alustada aeglaselt oli muidugi meeltes ja ma teen seda niikuini alati. Aga ilmselt hakkasin liiga varakult tempot tegema lihtsalt. 2:01 oli aeg. Väga lahe üritus igastahes, kui varbad ka selle paremini oleks üle elanud, aga need on muidugi ka taastunud juba. Kuigi môned päevad peale jooksu tekkis mul kabuhirm, et üks suur varvas läheb küll ampulteerimisele ja arst vaatas ka kuidagi mureliku pilguga. Aga löpp hea köik hea eks. Ainult et kuus kümnest on sinised :D Pärast muidugi ölle ja muud nänni päikse käes. Kojusöidul (s.t. söbranna juurde Düsseldorfi siis) hakas muidugi elevus taanduma ja siis jöudis kogu maailma väsimus ka kehasse. dush ja väike taastumine ja siis linna peale järgmistele ölledele. Mulle Ddorf lihtsalt meeldib! 

Ja siis tagasi ja sebima. Nagu ma mainisin .. muutusi on hunnik ja need nöuavad hoolega organiseerimist.

Eile tabasin end möttelt, et kuramuse kaua pole keegi mulle öhtusööki valmistanud. Kunagi oli ikka pidevalt neid valmistajaid. Ja prantslane G ajas muidugi ka lati väga körgele ses suhtes. Ja  kvaliteetset shampat pole Sitsiilia pulmast saati saanud ;-(   aga tahas nagu...