Suveräänne

niiniii. vahepeal sai ennast kaunis armsas Eestis värskendatud. Eks see koduskäik, sôprade nägemine, perest rääkimatta ole hädavajalik. Tallinnasse küll paraku ei jôudnud :( aga kaugel need jôuludki on eks. Peale naasmist, tööl uuriti juba, et kust see sära. No ikka Eestist ikka sealt :) Lisaks sai ju veel koolikokkutulekul käidud ja vene keelt ka praktiseeritud. Nimelt kui bussiga vanaema juurde sôites istus minu kôrvale keegi joobes venelane liitrise sarvikuga ja oli väga suhtlemisaldis. Mulle pakkus alguses kôik lôbu ja purssisin vene keeles talle vastu nii kuis jaksasin, kuigi ütlesin küll et po estonski pashalusta ja ja ne magu.  Aga pônev oli jälgida, et üritades rääkida keelt, mida ma elus kôige kauem olen ôppinud rääkida üritades, absoluutselt kôik muud vôimalikud keeled meelde kargasid. Siis kui ta armastust avaldama hakkas ja telefoni numbrit päris, siis muutus asi muidugi tüütuks. Aga teadmiseks, et kui öelda "nikagda" annad hea! vene-keele oskusega inimses môôdu välja küll. Vähemalt see sarvikune venku väitis nii. 
Aga muidu. Järgmine nädal viimane töönädal siin. Taaskord sai südamevaluga viidud lahkumisavaldus kohta, kuhu seda niisama naljalt ei viida. Aga kustotsast minul seda pragmaatilist môtlemist. Ja nagu ma juba pikemat aega siin olen vingunud, uuendusi oli vaja. Käies Münchenis tööintervjul tundus lihstalt kôik nii ...mônus. pluss nostalgia. On mul meeldivad mälestused tollest ajast ja igast reisit mis sinna olen teinud. pluss muidugi paar väga armsat sôpra, isegi Chris kuulub sinna alla, kuigi teda "armsaks" on küll vägagi veider tituleerida. See oli ilmselt kôigile selle meie joodik-rühma liikmetele üsna meeldejäävaks ajaks. ikka töö ja lôbu koos, nagu peab...pluss intriigid. Aga nüüd siis pole teemaks enam satelliidid ja navigeerimine, vaid raketid. ühesônaga big guns nagu mu lemmik inglane selle peale kostis.
Nii et pôhimôtteliselt ma nädala aja pärast jalutan juba kaunis Münchenis ringi. No linn linnaks, aga linnapilt on lihtsalt ilusam, selgem ja valgem :) Nad ju konservatiivsed nagu shveitslasedki igasugu välismaalaste suhtes. Aga mul ju nahk valge kui lumi :D ja silmad heledad, pealegi pole mul integreerumisega erilisi probleeme tekkinud. Mis tähendab integreerumine eelkôige? Ikka keele ära ôppimine. Vaatan, et teema on viimsel ajal nii siin kui seal päevakorras. Muide mind on aktsendi järgi viimsel ajal just bayerlaseks vôi siis shveitslaseks peetud, nii et sobib äkki :D
Nali on aga asja juures hoopis see, et mul pole ju elamistki. Distantsilt on seda pisut rakse leida (no München on minu praegustest koordinaatidest umbes sama kaugel kui Pariis ja Eestis olin ju ka). Aga eks ma olen ikka tegutsenud sel teemal olen. Otsin ikka sellist "ühika" taolist. Ma ei tea kas eesti keeles üldse siukest terminit kehtib. Päris ühikas see ju pole, lihtsalt korteri jagamine. Kokkuhoidlikus Saksamaal on see väga tüüpiline variant inimestele, kel veel peret pole. Lisaks see on ju sotsiaalne ja ma olen aru saanud et inimestega suhtlemine on üheks vôimalikuks ravimiks igasugu meeleolu häirete puhul. Niisiis olen siin kôige levinumas elamis-otsingu portaalis ikka inimestega ühendust vôtnud ja kuna mul endal kuulutus ka üleval, siis on minuga ka ühenudts vôetud. Tegelikult määravamaks ongi osutunud just need, kes minuga on kontakteerunud. Sôelale on jäänud kaks varianti. Üks on kesklinnas, moodne, elukaaslasteks oleks üks pankur ja üks med-ôde kes üsna harva pidavat seal korteris olema. Tuba paraku möbleerimatta, nii et jälle hakkaks mööbli-muretsemis jant pihta. Teine variant on 48 astane daam, tuba on suurem, üür paarkend euri väiksem ja möbleeritud. Aga kesklinnast juba oma 15-20 minutit eemal. Rohkem olen suhelnud selle Thomas pankuriga kesklinnast, isegi eile sai telefoni teel pea tund aega lobisetud. Kuna ta oli pisut ôllene, reede ôhtu ikkagi ja München :), oli üsna naljakas. Lisaks selgus et voodi ja riidekapp oleks olemas ja minu esimese üüri eest läheksome koos  ikeasse minu tuppa mööblit muretsema. vot siis. lisaks seletas ta asju saksapärastelt nii pikalt ja keeruliselt, mispeale ma tavaliselt kipun ennast välja lülitama ja ôiged faktid vôibla lähvad sootuks kaotsi, siis kohati sain aru, et ta ikka pole üldse huvitatud. Igastaes täna tuli selle ôllesuse suhtes vabandav sônum ja et tema kujutaks minugaga  kooselu ette küll. Kuigi tundub, et see mees on pigem elukaaslasest huvitunud kui kaaselanikust (näitavad tema igasugu uurivad küsimused, näiteks minu G sai tituleeritud "angezogene handbremse'ks" ), aga lôppkokkuvôttes saklastega on asi ohutu. nad on nii viisakad ja seadustesse vormitud, et hirmu nad küll kuidagi ei valmista. Mind tituleeris ta aga vastuste järgi suveräänseks, ei oskagi seisukohta vôtta on see hea vôi halb. Muide nägin seda thomast isegi unes. Olin vara varahommikul suvises Münchenis, ja tegin aega parajaks kônneteel väikest uinakust tehes, no lausa keset teed jah. ja siis ta sealt mu tööle minnes leidiski...no hea tôlgendus asjale muidugi.
Ja see teine naine jätab ka väga meeldiva mulje, kuigi päris rääkinud ma temaga veel pole, ainult tihe kirjade-piltide jagamine. Järgmine nädal helistangi. Eks siis näis, kes valib, keda valib ja kui plindris ma tegelikult omadega olen. 
Töö enda suhtes ma olen lôpmatult pônevil, tôsiselt!!! Ikkagi raketid :DD