....

aeg on nii sürrealistlik... isegi seda ei oska ära määratleda kas heas vöi halvas möttes... emotsioone on nii palju ja seinast seina. ühel hetkel tömbaks end hea meelega oksa vöi viskuks auto alla, järgmisel on pea juba pilvedes ja meeled pönevusest tulvil.
see neetud telefon mängib ka mu närvidega ja ei lase könesid läbi, mis peaksid otsejoones läbi tulema! seetöttu lisaks veel möned rahutud ööd.....