Nii. Vahepealsest pisut. Ei teagi kust see ots ripakile jäi. Aga vahepeal on siis teoreetiliselt jöuludesse sisse elatud...  Lund on siin ka juba oma kolm nädalat päris korralikult maas ja paksu pahandust teinud, nagu üldse kogu Euroopas. Kolmapäeval ma teoreetilsielt peaks ka lendama, näis kuidas lennuliiklusega siis lood. Jöuluturud kesklinnas on eeskujulikult läbikäidud ja Tollwood ka. See on siis siinne talvine Oktoberfest. Sinnasamma platsile on suured telgid üleslöödud igasugu vöimalike söögi-joogi-bändide-laatadega. See siis rohkem kohalikele, pole nii turistidest ummistatud nagu sügisene fest. Ühesönaga  tsirkust siin rahvale pakutakse kogu raha eest ja muidugi teenitakse selle pealt veelgi rohkem tagasi. Firmal oli ka jöulupidu, siis kogu osakonnale, s.t. oma sadakonnale inimesele oli siis restorani öhtu misks typisch bayeri kohas. Mulle see rikkalik talupoja köök muidugi sobib. Seda sümpaatiat on mu kintsud ka muidugi pungil, kuigi olen siin üritanud enamvähem möistlikult süüa, no vähemalt möistlikel aegadel, et mitte ennem magama minemist ja nii. aga tunne on tünn. eks midagi vaja ette vötta, aga no peale jöule eks. ja mingi füüsiline tegevus ka vaja välja möelda. Ma siis vapralt olen küll korra nädalati jooksma  jöudnud, sest mul on siin mets 5 minuti visata. jajah isegi lumega. Siuke kangelase tunne on küll peal hangede vahel ringi lipata, aga vaja ikka end metsikumat moodi ennem motiveerida küll. kuigi kui päris aus olla, siis mulle meeldib isegi. Tava-jooksmine hakkabki ära tüütama. Lihtsalt tihedamini vajaks liigutada end.
Paar fänsit pidu ka seljataga. Viimane, Filmcasinos, kuhu siis söbrannaga sai mindud ja Chris ka viimsel minutil kaasa haaratud, möjus küll eneseteadvusele pigem negatiivses suunas. Ma isegi ei tea miks, vöibla seetöttu et ma löppkokkuvöttes koduteel täiesti ära eksisin, ühelegi taxole ka pihta ei saanud ja löpuks jöudsin küll koju, aga vahepeal kleepus külge üks jeemenlane vöi miskit taolist, kes lahkelt marihuaanat suitsetama kutsus (tema juurde muidugi)...ja siis üks türklane, kes ei saanud aru, miks ma üksi koju lähen ja ühtki meest kuskilt kaasa pole haaranud, pakkudes ennast muidugi lahkelt tingimusteta sexpartneriks sealjuures.  väkk. Ja kui ma talle löpuks juba päris tigedalt selgeks tegin, et  ta vöib mind ju edasi saata, aga minu juurde ärgu küll lootku sisse saadagi (ta nimelt tuli lisaks köigele veel välja jutuga, et puhkaks paar minutit mu juures jalga). Mis talle ilselt ei meeldinud ja hakkas hoopis siukest juttu ajama, et ma peaks önnelik olema ja ilmselt temast siiski hästi arvama, et ta minu abitust kuskil hämaramas kohas ära ei kasutanud. olallala. siuke idiootide öö siis.  samas...ilmse nende kahe tolguse abita poleks ma üldse koju jöudnudki. Aga külma sain korralikult, öhk oli siin ka mönda aega ikka päris päris jäine. Chrisiga miskipärast jäi ka kuidagi halb maik suhu...ja ma ei teagi üldse miks...vöi ei mäleta. Lisaks ma läksin järgmisel päev masendusest jooksma ja ülejärgmine päev tööle minnes sain ka jälle bussi oodates korralikult külma. Nii et palavik vist tahtis hakata vöimust vötma. Aga no mu tubli küüslaugu, sidruni ja ingveriga karastatud organism ei lasknud ikka mingeid patsille ligi.
Filme olen ka vahepeal möningaid vaadanud. Tundus et see "Eat pray love" tuleb ilmtingimatta ära vaadata, nii üleüldise kultuursuse möttes. tjah, no ma oletan et raamat on parem. mis mind ei pane küll eriti töttama seda lugema. pealegi jöudsin selgusele, et Julia Robertsit ei kannata ma ju tegelt üldse. önneks ma pole palju tema filme vaadanud ka. "Social network", noh see oli törts parem  (no minu arvates), aga ega sellest ka suurt miskit ei mäleta enam. nüüd siin paar viimast vanemat filmi vaadatud, mis tegelt pugesid rohkem meeltesse, üks siis "factory girl" ühest Andy Warhol'i muusast ja no temast endast ka ikka. Ja siis "Blow" ka tösielule pöhinev, ühest aegade suurimast narkotiilerist siis. vöi no vähemalt 70ndate kandis ühest suurimast.
Töö juures on köik juba jöulumeelestatud ja suurt pingelsit seal vist enam ei toimu. Muide mul on oma sunshine ka ju tekkinud viimaste nädalatega. no siuke kes motiveerib pisut rohkem tööle minema ja nii...mitte et mul sellest motivatsioonist veel puudust oleks muidugi. Aga peale temaga paari söna jutuajamist on päeval kohe röömsam mekk juures. Üks vene mees Eduard :)  Tundub, et tema otisb ka minuga suhtlemist, sest ma pakun, et talle ka ei piisa ainult sellest mehisest seltskonnast seal ja kindlasti ma pole ka nii saksapäraselt pedant...pigem liigagi laadna. suhtleja on ta hea, kuigi tundub, et ka paras geenius....aga köik geeniused ei pea ka omaette hoidma ju eksju. kuskilt Siberi tagant uuralite kandist päris, ja Moskvas pluss pool euroopat läbi-öppinud. Nasa juures töödanud, ja siis nüüd otsapidi Münchenisse end istutanud ja juba 11-12 aastat siin. Selge see töö ju atraktiivne ja pealegi pere ka juba. Mis sa enam nii väga ringi tiirutad niimoodi. Minu jaoks on tal ka alati mingi magus näks pöuest vötta ja kohvikapsleid jagab ta ka mulle alati, kuna need armsad nespresso-värgid telliti ja jaotati just enne minu tulekut ära, siis ma teoreetiliselt peaks mönda aega kuival olema. Aga siiamaani olen erinevaid allikaid pidi ikka varustatuna püsinud. No tema on muidugi köige suurem sponsor.  See armas Nespresso kohvimasin oleks üks mu soov jöuluvanale. Järgmisena oleks veel prilldi näiteks. Midagi oli veel, aga ei mäleta enam. Ahja parfüüm, ultraviolet. minu jaoks on see talveks üks lemmikumaid lahendusi. Ma juba oma 10 aastat vist selle lummuses püsinud, kuigi ega ma seda ehk ühe pudeli ainult tarbinud olen.