Dienstag, 21. Dezember 2010

jou

(no muud pealkirja ei tulnd pähe)

ebastabiilsemad lapsed tulevad lagunenud peredest. just telekast kuulsin. ega ei oska seda stabiilsust taga unistada küll jah. kuigi nii emotsionaalselt väsitav on ka see enese ühest kohast teise rebimine. nali naljaks, aga mul oli täna töölt ära minnes nii nukker tunne, et ma ei näegi oma kolleege ja tuttavamaks saanud osakonnakaaslasi kolm nädalat enam mitte. jah kui teised öhkavad kergendatult, et saab töökollektiivist pisut puhkust, siis mul on vastupidi. ma just hakkasin nende köigiga ära  harjuma. no pisar tikkus silma ära minnes :)) Edouardi igatsus on juba praegu kallal. Üha enam selgub ühiseid huvisi, armastusi. No näiteks Prantsusmaa ja alkohol. Tema käib ka iga suvi prantsuse rivieeras perega suvitamas, aga Cannis siis...kivi viske kaugusel. Lisaks naudib ka seda veini, juustu ja baguetti ühiskonda nii kui vähegi vöimalik. nu ja nii edasi. täna öpetasin talle "head uut aastat" selgeks, ise tahtis...aga viskas selle peale üsna kohe käega kah. arvata vöib :) ma ikka soovisin omale kombekohaselt jälle snovöm gorod talle. korra astusin ämbrisse ja nüüd on see viga külge jäänud.
Aga jah kollektiiviga hakkan harjuma, kuigi see on hoopiski teistmoodi kui eelmine. Doktorid koos ja just insenerid ja loomulikult väga mehine. Sellised nooremad on veel veits ettevaatlikud (enamus). Aga niimoodi kahesilma vahele suhtlema jäädes, milles ma ise ka end pisut kindlamana tunnen, on enamuste jää juba sulanud. Ja juba pisut vanemad ja targemad ja kogenumad on niikuinii isalikult abivalmid ja toredad.  Mulle kulub igasugune mehine tugi hetkel ära :) Ja mina...üritan oma näljast pilku vaka alla hoida..kuigi olgem ausad, meeste vaist on mönevörra teravamlt välja arenenud.
niih kogu selle algava-puhkuse-hala körvalt tekib ka vaikselt ikkagi kojusöidu pönevus hinge. eriti pönev on see muidugi hetke jälle üsna mitte stabiilse lennuliikluse töttu. kui lumi taas sadama ei kavatse hakata, siis olen homme öhtul Tallinnas!!! kohvrid pakin homme. täna joon veini!

ja praegu kuulsin veel ühte tarkusetera...iga unistuse kättesaamine on unistuse surm

Keine Kommentare: