Supp

Niisiis mõnda aega olgu menüüs ainult supp. Või no valdavalt. Magu on kenasti välja venitatud, nagu kord ja kohus. Kaitsekiht eeskujulikult ümber söödud. Nüüd viimane aeg sellega  kombekohaselt jälle võitlusse astuda. On vähemalt jälle siht mille poole püüelda ja üks uue aasta lubadus nagu varnast võtta.
Võtaks siis ka aasta kokku ja paneks TODO listi paika. Mul pole eriti kombeks uue aasta lubadusi anda, see väljend "uue aasta lubadused" kõlab juba eos kuidagi skeptiliselt. Samas need kaks asja mis ma eelmisel aastal oma tagasihoidlikku listi panin, sai täidetud (Berliin ja poolmaraton). Nii et prooviks siis asja täiendada. Aga eelnevalt väike kokkuvõte ka siis.
Alustuseks kukuks kohe mögisema, et oi kui nõme aasta oli. Aga asi lihtne ja loogiline, aasta teisel poolel tõmmati kohati enda süül, kohati mitte, nii mõnelgi rindel maa jalge alt ja siis tuli suur enesehaletsemise ja kibestumise periood peale, millega kaasneb küünilisus ja üleüldine tigetsemine kõige ja kõigi suhtes. Eriti muidugi kõige lähedamaste... Olgu siis esimeseks lubaduseks, et sellel enesehaletsemisel olgu nüüd lõpp. Ja võiks suurem rõhk ikkagi asetada ja tänulik olla selle suhtes, mis hetkel olemas ja käega katsutav (v.a. see peale söödud pekk). Ja kui aastale pisut pikemat pilku heita, siis oli see ju tegemist ja toredaid momente täis aasta. Algas Pariisis Bollingeri ja muu magusaga. 1.-... Jaanuar jätkus Amsterdamis. Ja keegi vist mainis, et nii kuidas aasta saab vahetatud, nii tuleb ka uus aasta. Ja no sõitlemist mahtus ju sinna küll... suitsust õhku ka. Kõik need Pariisi-reisid, Saksa sisesed tiirutamised, millest siis Düsseldorfi tookski kõige meeldejäävamate mälestaustega esile. Jälle üks kolimine kohta ja firmasse mis ju kõige ahvatlemad olid. Paar tsüklit. Puhkused Sitsiilias ja St.Tropez. Töökogemus väga lahedas kollektiivis, millele lisaks kaasnes jälle üks värvikas nimi CVle. Kõlab ju päris ilusti, aga septembris või oktoobris suutsin kogu ilu ja võlu sõnnikuga üle külvata... ja seda kahetsema jäädes vajusin ja vajusin muudkui sügavamasse soppa. Eks õige ta ju ole, negatiivne tõmbabki ikka rohkem just negatiivset ligi. Selge on samas ka see, et ei jõua ka koguaeg rõõmust rõkates ringi patseerida. Aga kõiges ainult negatiivset välja noppida... see ka just kaugele ei vii. Ühesõnaga - oli glamuuri, oli soppa. Mitmekülgne.
Aga kuidas siis uus aasta välja peaks nägema? No arvestades selle aasta vahetamist, peaks see tulema eelkõige täis ootamatusi, soojust, tulevasi staare, shampanjat ja dollareid :)  Pisut lähemalt siis - sellest plaanist et veedan aastavahetuse üle pika pika aja solidaarselt kodus ema seltsis, telekat vaadates ja süüa vihtudes, ei tulnudki peaaegu midagi välja. 15 minutit enne keskööd helistati ja kamandati välja. Ja mis mul saigi selle vastu olla, ema juba tukkus ja minul tekkinud hinge tugev kahtlus, et kas see nüüd oli ikkagi õige otsus/valik. Shampa näpu vahele ja minek ja koju jõudsin hommikul vastu kella 9-t. Kohtumispaika jõudes läks kohe paugutamiseks ja kõik mis sellele järgnes eks. Sain taaskord kokku liivakasti-naabriplikaga, keda polnud tõesti väääga kaua enam näinud, ammugi rääkinud ja tema toreda perega. Ja juttu jätkus kauemakski. Tema pojahakatis sümboliseerikski seda "tulevase staari" osa. eks tema kuulsus oli temast ette jõudnud küll juba ja nüüd lõpuks nägin ta ära ka. Poisihakatis (täpsustuseks siis et 1.klassi kodanik) paistis popularne olevat seltskonnas olevate plikade seas oma kaartidega ennustamisega. Palusin siis ka et ennustagu mulle ka. No kõige moosisem see mu tulevik just välja ei näinud. Alustuseks võetud kaart näites, et ükski mu soov tuleval aastal täide ei lähe. Järgnenud lohutuskaart (ilmselt) näitas et ükski mu soov järgneva viie aasta jooksul täide ei lähe. Aga see selleks. Hiljem ta võttis oma ennustuse miskitel tingimustel siiski tagasi. Täna hüppasin nende poolt jälle läbi, kuna põhimõtteliselt peaaegu naabrid mulle. Ja siis ta oli hoopis võlurpoiss. Ja mis ta siis mulle välja võlus? Purgi A le coq premiumit. no mida sa hing veel ihkad eks. Ahjaa uusaastaööl tegi veel väikse kingituse (võibolla siis lohutuskink, et nii nigelad aastad ees seismas) - ehk siis 100 dolllarilise...oma allkirjaga. Olgugi et see miski hazelnut 100 dollariniline, aga ikka ilus eks. Eriti et dollar :)
ahjaa aga nüüd lubadused... ikka eelistada kvaliteeti kvantiteedile..miski strange deja vu lõi nüüd silme ette. ma vist seda olen juba kord tõotanud... noh eks iga asi vajagi harjutamist. Kooli-naljaga olgu ka lõpp ja korralikult võiks raha teenima hakata . Oma nägu elamine, olgu ta siis kus tahes. See kibestunud helk võiks pilgust kaduda...see toob endaga ainult jama ja maitselagedust kaasa.