Nooruses ôigustad ikka ka kôige kivisemat ükskôiksust, kôige küünilisemat reetmist mingisuguse kogenematu romantismiga, kire kapriisidega. Aga hiljem, kui elu on sulle juba näidanud, kui palju salakavalust, julmust ja kurjust on vaja lihtsalt selleks, et püsida kuidagi 37° peal, siis avad sa silmad, ja teisiti ei saa, ja sa näed kogu jälkust, mis sinu minevikus tegelikult peitus. Ja rohkem pole sul vaja môelda! Piisabkokkuvôttes ainult sellest, kui tähelepanelikult endasse vaadata, missuguseks roppuseks sa oled muutunud! Ei mingit saladust enam, mitte mingit tsirkust, kui sa juba nii kaugele välja oled vedanud, siis oled kogu oma poeesia läbi torude lasknud. Ainult odavad oad."
(Ikka Céline)
Muidu pidasin siin viimsed päevad jahti nagu pöörane... täna oli viimane lüke... ja üsna töenäoline, et sellega sai end üsna lolliks ära tehtud :) aga no kuidagi üksköik mul sellest. igastahes mina end enam ei liiguta.
kinos käisin ka. juuksuris ka. jätsin end soliidse salongi hoolde ja tulin sealt välja mingi 80ndate kuldajastu vormis...nagu Länik vôi Veski oma parimatel aegadel. nojah.
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen