aeg on nii huvitav viimsel ajal ja meel on nii romantiliselt meelestatud. See vöibolla pisut ka seepärast, et maa on nüüd valge ja muinasjutuline. Vôi tegelikullt on see juba kestnud viimased kuud. Talv pole aeg kergemeelsuseks ja spontaansuseks. Nii et enam pole mötet loota, et igasugu kutsete peale tormijooksu linna peale kihutaks. Peab ikka neetult hea pöhjus olema. Itaalia-poiskest on juba mitu nädalavahetust törjutud. Sel nädalavahetusel ma valetasin end kenasti haigeks näiteks. Eile sain küll peale tööd ühe suvise tüübiga kokku, kellega suhtlemine läks vahepeal natu jahedaks ja imelikuks kätte ära. Sai nimelt pisut seda söpruse piirjoont ületatud, mida ei oleks aga pidanud tegema. See oli tegelt algusest peale juba selge, aga no siis oli suvi.. seikluste ja pöneva ja muu siukse aeg. No suvi oli töesti tormine. Täitsa kohe veider meenutada. Aga selle söbraga sai vist söprussuhe taas korda silutud ja no minu jaoks on väheamlt asi korras jälle.
Praegu on aga pea nii ilusaid mötteid täis ja pungil lausa. Pole lihtsalt kedagi korralkku kellega neid mötteid teostama asuda. Ei tundu nagu, et tuleks ka. Ja köige metsikumalt ei pöe ka önneks selle pärast. Töö on pönev ja see ongi hetkel esmastähtis. Eelmine nädal oli veelgi tihedam, informatiivsem ja tutvusterohkem. Nimelt olid kolm päeva täidetud täielikult koosolekutega. Üks päev neist örnas pohmakas. Nimelt oli nädala algul eesti tibi veel siin ja oli talle ju linna vaja ikka tutvustada, mis kujunes üsna löbusaks löppkokkuvöttes. Koosolekud siis - üks päev minule väga asjakohase teema steering board, terve päev otsa. Muidugi väga kasulik juba info ja inimeste suhtes. Sest pooled kohalolijad olid just Prantsusmaalt, ja just nendega tuleb mul tulevikus koostööd tegema hakata ja tihedamalt suhtlema. Teine päev oli miski leadership koosolek päev-läbi, kuhu siis taaskord mind kaasa haarati. Seal olid juba suuremad ja tugevamad nii Airbus, Eurocopter kui Cassidianist koos, samuti enamus Prantsusmaalt. Aga ka nendega tuleb tulevikus asja teha. Need tegelased olid ka jôlulu-söömaajal kohal, kus siis läks see suhtlemine veits tööraamidest välja ja mönusamaks. No koosolekuajal vahtisin mina niikuinii enamus ajast meeste suu sisse ja üritasin erinevatesse aktsentidesse sisse end sulanduda. Ei ole lihtne päev läbi orienteeruda prantsuse, hispaania, saksa ja vist hollandlase inglise keele aktsentide vahel ja üritada sealt infot välja lugeda sönavaras mis veel veits vööras. Aga siuke külma ja vöörasse vette viskamine öpeta ju köige kiiremini ujuma eks. Igastahes olen oodatud Marseisse ja Toulousi ka juba, ja môlemisse on jaanuaris ja veebruaris ilmselt minek ka. Nii et asjad lähevad aina pönevamaks. Ja endaga on vaja hakata korralikult tööd tegema ja vaeva nägema. Aga motivatsioon on ka täiesti korralikult olemas.
Jôulu-söömaajast veel nii palju, et sai täiesti huupi väga mönusad asjad ära proovitud. Nagu näiteks kastanisupp, super-hüper hea! Ja siis miski Petersfisch, ka väga hea. Tont teab mis kala see siis on. Aga juures oli veel zuccinirullid mingi tangupudrusarnane, mida ma ka iial nii heas esituses söönud pole.
Aga tööl on tore. Lisaks kôigele uuele on asi ikkagi väga koduseks ka muutunud. Ja tuttavaid on sealt ju erinevate allikate kaudu nii palju igasugu erinevades osakondades.. kes innovation-workis, kes supply managemendis, kes controllingus jne.
Aga kui nüüd sujuvalt ikkagi jälle sinna meestemaailma sukelduda, siis kuidagi suureks röömuks on neid meeldivaid hoolitseijaid ja tähelepanelikke ju ümberringi küll. Vene tsentelmen viis mu näiteks eile löunaks sushitama. Me nüüd töötame ju taaskord lähestikku ja tegin talle lihtsalt ettepaneku koos löunatada. Aga ju siis talle kantiine ei pakkunud huvi. Väga heasse kohta viis, väärt info taas. Üldse on ta endiselt nii armas ja hoolitsev. Lisaks käisin täna Mike'ga söömas taas. Kuigi esimesest nö kohtumisest jäi mul temast kuidagi ülbe ja siuke mitte-midagi ütlev mulje. Aga selle esmasmulje tuhmistas tema poolt väga särava naeratuse kinkimine, kui töö ruumides temast ükspäev mööda tuhisesin. Ja peale tänast löunasööki muutus teine veelgi sümpaatsemaks. Siinkohal ei tasu muidugi taas mingeid fantaasiaid viljelema hakata, ma ei oska isegi ta vanust kuidagimoodi paika panna. aga tal on kaks last. Igastahes tundub et üks tore uus tuttav on juures.
Oi ja vanemalt härralt Istanbulist tuli täna ettepanek järgmisena Londonis kokku saada. Ma isegi ei saa aru kust pörgust ta tuleb siukesele ideele üldse.. peale minu eelmisekordset täiesti ülbet käitumist. Kindlasti ka seepärast vööram linn, kust pole nii lihtne järsku minema haihtuda ja endast mönda aega heast peast mitte märku anda. Kuidas tahab keegi pele sellist käitumist sinuga üldse suhelda veel. Ma küll ei suhtleks. Lisaks sellele pörkasin eile tööle minnes kauni Chrisiga ka kokku. No tal on miski ölleköht ette kasvanud... ehk seepärast, et jättis suitsetamise maha. Üldse paistis teine kuidagi rääbakam, vörreldes sellega kui teda viimati nägin (mis oli küll miski 7-8 kuud tagasi, ojeerum). Aga kaunis on ta ikka va dändi. Ja eriti tema iroonia-meel. Hea meel oli teda ikkagi taas näha. Ja tahaks veelgi. Aga temalt üsna ilmselgelt mingit ettepanekut ei maksa oodata. Nii, et kui ise vötan asja käsile, aga näis kuidas ma järgmisel aastal meelestatud olen.
Paar päeva tagasi tuli ka sönum mingilt väga ammuselt, täiesti ära unustatud, tuttavalt, et mötleb endiselt.. ja tahab külla tulla. Ja just vöttis Dhruv ka ühendust, et me peame rääkima. Temaga pole suvest saati pöhimötteliselt rääkinud. Uuris küll korraks, et miks ma teda vihkan. Mingi hetk ma töesti vist vihkasin.. nüüd mul kama-kaks jälle. Huvitav siis millest ta rääkida tahab... samas ta minuga kasutaki alati seda MUST vormi :) Ja Mustang olen ma ka endiselt.
Ujee nüüd sai küll ju paras list kokku ...
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen