Uue aasta teemad

nii! uueks aastaks on üks sündmus paigas. Kutsuti üle järve (pildil) ujumis reicile. Kaks varianti, 2 km ehk siis üks ots või siis 4km, edasi-tagasi. Või noh polegi uurind mismoodi see värk on. Ma muidugi piirdun ilmselt ühe otsaga. Kui ma just poole aastaga mingiks hulluks ujujaks ei hakka. Üritus muidugi on alles augustis. Starnberg See peal Müncheni külje all. Alpid taustaks. Aga no enne vaja ikka vana aasta ära saata, mis tundub väga sihilikult ja läbimõeldult rahulik tulema seekord. Ja nädal aega ikka Eestis veel olla. Väga välja puhanud on see olek küll juba. Ja täis söönd kah. Kõht juba nii punnis ees, et ei teagi kuidas see tagasi Saksa transporditud saab. Siuke puhanud ja priske olek hetkel!

huvitav nädal. vastused saadud. uued deressid on ka üliägedad. ma nüüd kaks korda nendega jooksmas käinud ja selline tunne, et ei saaks nagu pidamagi enam :)) No keha on muidugi tugev ka, hoolimatta kogu mürgist mis ma endale sisse ajan. Ja nii palju muud stressi on vist hetkel, et seda füüsilist pingutust on tasakaaluks väga vaja lihtsalt. Ja ilmad on niiii soojad lihtsalt. Ja noh kohe ilusam tunne on ka joosta nendega :)) Siukses roosas :)
Ja kogu mösjöö värk. Eile olin end jälle söbrannaga after-work peole luband. Ah et mis pidudel ma käin....tavalised klubid mind ikka üldse enam ei tömba. Aga Need peod kus käin, on Internations'i organiseeritud köik. See on siuke fb sarnane keskkond expätidele, samas muidugi on väga palju kohalikke ja sakslasi ka hulgas. Üks kahest kas nad on ise mönda aega välismaal eland vöi lihtsalt rohkem internatsionaalsema meelestatusega. Seega mulle see värk sobib. See on miskit fb ja linkedin'i järgi kolmas weeb mis ilmselt kogub tähtsust. Igasugu grupid ja üritused. Lisaks pidudele on ka palju muud, nagu see after-work Swimming, Squash..no igasugune Sport..muuseumide  kinode ooperite külastused. No köik vöimalik. Mida lihtsalt soovid. Peod on seetöttu lahedad, et neil on alati fänsid kohad välja valitud ja lisaks kogu Kontingent on pönev...enamasti Veits vanemad (no kindlasti mingid tudengid enam) ja üldjuhul ka edukad inimesed huvitava taustaga koos. Seetöttu ma neil pidudel nii palju olen käinud ka. Eile jälle ühes Müncheni ägedamais klubis. Läkisn ühe eesti söbranna ja tema tuttavaga...väga igav tüdruk see tuttav. Ja siis saime peol veel ühe eesti tüdrukuga kokku, kellega sai paar nädalat tagasi samalaadsel peol tutvutud. Nimelt on asi nii, et kui tahad saad ka endale nimemärgi rinda, kus on su eesnimi ja kodumaa lipp peal. Kui Oma nimesilti küsisin, siis see Andja tüüp ütles, et üks Eestist just oli siin ja viibutas ühe blondi poole. Nii see läks. Ja väga äge naine tundub olevat. Lisaks oli me pundis veel üks ta söber jaapanlane ja ta sakslasest abikaasa ka. Noh ühe imeilusa hispaniaanoga sain tuttavaks, lihtsalt muudkui nügis seljataga ja no siis hakkasime rääkima .. Aga no neljapäev ikkagi, ja eriti kauaks üldjuhul siukstel juhtudel ei jää. Mösjöö vahepeal küll üritas enda juurde meelitada selle asemel...pidzaamapeole :)))
Nojah läksin laupäeval ta juurde bidzaamapeole siis...mainisin küll, et jama lugu, mul ju pidzamat pole. Arvas et no ilma mitte milletagi käib kah. Kokkas mulle taaskord mu lemmikkupatust..karbid, löhe, prantsause shokolaadikook.  Pühapäeval sain ühe toreda inglise härraga kokku höögveiniks. No vana mees, lihtsalt tore tuttav. Teisipäev jälle mösjööga..öhtusöök ja siis Kino. Aga mul tunne, et mölemal sai i-le punkt pandud. Mina jätan ta nüüd rahule ja loodetavasti tema minu ka. Ei tule sest head nahka niivöinaa. Mu tömmu tahtis ka eile kokku saada, aga ütlesin ära. Tänase höögveini ringi ütlesin ka ära. Kuidagi väsind köigest. Praegu sai just kohver pakitud ja homme siis minek! Saab Ära siit dzunglist natukeseks.

ja vahepeal haavasin ennast ka kogu oma tegemiste käigus...niimoodi, et sellest jääb vist suurem arm kui mu lapsepölvetegemistest. Uisutamiserööm. Verd lahmas, aga ei pöörand tähelepanu ja ei läinud esimese 6 tunni jooksul kirurgi juurde ka, sest ma ju ei teadnud keset nädalavahetuse ööd, et mida teha. . Ömblemisega oleks asi ilmselt vähem nähtav jäänud.  Nüüd mu perearst lappas mis lapata suutis...nii armsalt ja söbralikult.  Aga eks näis. Arm jääb kindlasti suurem kui muidu oleks. Aga eks see üks tähenduslik arm vist ole ka.

Küsimärgid

see nädal on miskit korralikulkt lahti. Nii palju vastuseid vaja teada saada. Kuigi sisimas on vastused olemas, aga paberil kirjas ja isegi suusönaliselt neid veel pole. Nii kaua pole sest sisetundest ka tuhkagi. Eile läksin ikkagi mösjööga kokku saama. Höögvein, resto...jne. Jöuluturul sai veel tööotsimistest lobisetud, me mölemad vaikselt vaatame ringi. Kuigi no tema sai  sel aastal boonust pea samapalju kui minul on poole aasta palk! Törts rohkem isegi. Mina sain ehk ühe kuu palga endale juurde ja selle ülegi oli jube hea meel. No küll ma ise ka kunagi sinnamaani jöuan.  Meil 8 aastat vahet ju ikkagi ka. Ja tema ikka konkreetselt töstab müüginumbreid ja sissetulekut ühes väga suures grupis. Mina teen lihtsalt mingit bläblä-tööd. Mis muidugi muutub ühe enam tähtsamaks panganduses ja korporatsioonides, köik Need strateegiad jne. Aga reaalset tulu sa sellelt töölt küll ei näe.  

Nojah tööotsimisest..kiiret kummalgi sellega pole, aga tema otsib lihtsalt stabiilsmat bisnessit ja mina lihtsalt pole ülemusega rahul :) USA isegi uuris ta järgi, California. Aga siis ta üks hetk lihtsalt kallistas mind ja ütles, et ta ei kao siit Münchenist veel kuhugile. Ja kallistasja kallistas ja kallistas..no ikka meeletult pikalt..keset kogu seda jöuluturu showd. ..Hästi veider tundus kogu see värk, ei osand muud nagu tehagi et vastu kallistada ja öelda, et no tore. Aga see tuli nii järsku, et tundus ta lihtsalt tahtis kuidagi midagi kellegile märku anda...ja seda mitte mulle, vaid kellegile hoopis teisele. Väga veider. Nojah. Läksime ühte prantsuse restosse edasi, mille Chef tal hea söber. Ja noh siis teadagi...tema juurde. Täna olime mölemad tööluusis, sai niimoodi eile otsustatud. Ta tegi lihtsalt home-officit ja mina ütlesin et olen haige. Peale viimast arsti juures käiku, ja peale suuremate hormoonide määramist ütles arst, et ükstaspuha mis, mul on öigus iga kell ta visiidile tulla. Noh hullu pole mul ju miskit. Öhtuti on vastik olla, ja see higistamine. Aga ma ilmselt lihtsalt higistan enda mürke välja ka. Novot siis...Nagu pubekad. Pole teab mis ajast siukest lollust teinud, et niisama heast peast mitte tööle läinud. Tema ilmselt ka mitte. Aga kahetseda siin pole siin küll ka miskit... ;)

Ahh aga need vastused....küll see ootamine on piinarikas.

Täna kasutasin Oma kupongi ka Ära, mis ma sealt söjalennukite töölt lahkudes kingituseks sain. 150 eurise kupongi spordipoes. Lisaks oli veel mingi restoranide kupongide raamat kaasas. No mul läheb ikka süda nii härdaks alati kui neile kolleegidele mötlen, nii armsad köik ja nii armas kingitus ka...otse täppesse...eks seal ole vaja häid inimesetundjaid ja lähedasemiad suhteid. 5+ muud ei oska öelda. Ostsin korraliku talve jooksu varustuse...ja raha jäi veel ülegi..ehk ostan uued roosad tossud ka juurde. Kui ma igapäevaselt kannan töesti valdavalt musta, siis spordiriided on mul küll röömsamad. Ujumisdrikoo on täitsa roosa ja nüüd talvine spordijakk sai ka täitsa roosa :) Liibekad said ikkagi mustad...no liiga üle ei tasu ka pingutada eks.

kevad

ilm on endiselt soe, hoolimatta vahepealsest väiksest lumesahmakast. Eile oli 14 kraadi vist, täna umbes sama. Tööle minnes tundsin kuidas ma vaikselt läbi higistun...metroos see lihtsal nirises selga ja igate muud moodi alla :SS Ja mul oli tegelikult kohe kohtumine paari juhtkonna liikmega. Natu närvis muidugi ka. Jube häbi, jöudsin kohale, mu triiksärk oli läbimärg :|SS Jube. Hea et mingi pintsakki peal oli. Vist mingi pisik on ka sees vöi ma ei teagi. Ah vöi on see uutest tugevamatest hormoonidest, mida ma nüüd söön.  Pea nädal aega nüüd neid vötnud, ehk see kuidagi ka möjutab. Aga jätsin hölmad valla kui metroost tööni jalutasin, et vähegi maha jahtuda. Ja noh nii on need külmetused vist eriti tragid külge haarama. Praegu on täiesti läbipekstud tunne. Pingelangus ka natuke ilmselt, oli üks üsna tähtis koosolek täna. Aga ühel väga tähtsal koosolekule...läbimärjana ilmuda. Ikka jama. Loomulikult on köige tähtsam, mis sul suust välja tuleb, aga ikkagi .... jube raskeks tegi see niiskus kogu asjaolu.
Ja noh emotsionaalselt ka läbi pekstud. Ma ei oska mösjöö suhtes üldse seiskukohta enam vötta. Tahaks teda väga näha, teisest küljest ei taha ka nagu. Eile kutsus oma parimate söpradega jöuluturule. Ei läinud. Täna on mingi teise kambaga, keda ma ka tean, taas jöuluturul. Ei läinud. Järgmine ettepanek oli kolmapäeval siis. Noh kui ma haigeks ei jää siis kolmapäeval vean kohale. Teine asi on, et kolmapäevaks lubab vihmast ilma, seega mitte eriti sellist millega jöuluturule minna. Nii et äkki jätame selle ka vahele. No ma alati maandun seal keelatud maal, kui temaga kokkusaamiseks läheb. Ja mida ma siin ikka rebin ennast. Samas ta muudkui chattib ja chattib, igast oma liigutusest annab praegu teada...praegu tuli ka jälle mingi sönum. jöuluturul on käidud. Ma isegi ei taha vaadata. Ikkagi vaatasin...uuris tervise kohta ja käskis homme tema juurde tulla, teeb mulle mönusa körvitsasupi. JAh seda ta töesti oskab . kui ma nüüd töesti peaks haigeks jääma, siis larpigu oma suppi muidugi ise. Aga no vaatab.
Täitsa löpp, aga järgmise nädala reedel kasin juba Eesti ära!  Nii äge!

Vauu

ma olen vist mingi piiri saavutanud...vöi siis sügavuse. enam nii edasi minna ei saa. see nädalavahetus ma sain ikka enda üle metsikumat moodi naerda. no täitsa löpp. seda jama ei hakka siia kirja panemagi.. häbi lausa. ei miskit hullu, aga no mingi paraja shokki ma ikka eile läbi elasin ühe inimese töttu, kelle ma eelmisel nädalal endale külge haakisin...  No nii madalale enam langeda ei saa.  önneks sain veel piduri peale. ja noh, vabanduseks vöin tuua ainult, et "tegijal juhtub". Ja ma olen viimasel ajal töesti palju teinud. Hea et jöul kohe platsis...lähen toibun siis Eestis nati ja mötlen elu üle järele veits :)  Jään vähemalt 2ks nädalaks, nii et peaks piisama.

Arsti juures käisin ka...kilpnääre mängib lolli. hüppas omadega lakke jälle. Hashimoto sündroom..mingi auto-immuun-bläblä. Polegi eriti süvenend. Kui alustasin 25 mg-ste hormoonidega, siis vahelduva eduga on töusnud see 100-le. Ja muidugi igapäev...esimene asi hommikul mida teha on väike tablett alla neelata.  Aga noh köigega harjub eks. Nali on ainult selles, et see Hashimoto värk vöib teha sellist tsirkust, et kilpnäärme alatalitus järsku ületalituseks hüppab...noh vastavalt tujule eks. Ja ületalitus on vist veelgi hullem.

Lisaks juhtus midagi veel...millest ma siin ka kirjutada ei taha, aha oli natuke nagu rusikas vastu löugu. ja mösjöö nüüd poeb ja trügib külje alla nii mis jube. Aga ma vist ei taha teda enam kunagi näha. Ja ma ei taha tema pugemist... Aga kuidagi moodi ma pole vöimeline teda ka lihtsalt niisama ignoreerima...niimoodi nagu ma nii mönegi teise tüübiga siin viimasel ajal teinud olen. Paras jama....selge möistus ütleb, et vöiks ta juba ometigi totaalselt välja lülitada oma elust. Täielikult ignoreerima peaks seda meest. Aga selge on ka see, et me vahel on mingi neetult tugev side.

Üldse juhtub naljakaid asju iga päev..siinse linnaosa vanamehed tervitavad mind juba hoolega, täitsa omaks vötnud. Suures linnas see ikka omaette saavutus.  Eile poes andsin taarat ära, kui järsku selle masina taga miski mehepoeg välja hüppas ja seletas mulle mikit tösises bayeri murrakus, et kui nii palju pudeleid ära anda, siis saad masinast alkohooliku sedeli vastutasuks....no mul oli 4 öllepudelit. Nii hull see asi vist veel pole. aga mingit nalja ta seal üritas teha. Aga no töesti...ma ei saand pöhimötteliselt midagi aru. Setu keel. köige huvitavam oli järgmine samm...soovisime teineteisele kena öhtut ja siis üks super-ime-ilus noor kutt astus vastu, pilgutas kelmikalt silma ja mainis, et ohoo leidsid uue söbra endale jah. Nagu mingi vana tuttav... Muigasin ja ütlesin et jajah .. ja köndisin edasi, tema ka. Noh tore et kogu selle digi-maailma körval ikkagi noored laadnamad on ka inimlike kontaktide alal. .. Üldjuhul sakslased ka suvaliste inimestega tänaval suhtlema ei kipu. Kuigi noh.. mul on pigem teispidised kogemused.. väga tihti lihtsalt naeratatakse, eriti viimasel ajal . Tekib lausa paranoia, et kas ma näen naljakas välja vöi mis??  Aga eks ma naeratan vastu muidugi. Aegajalt kukutakse lobisema ka. No ja teed küsitakse ka..pidevalt!!! Ka suures rahvamassis leitakse tihtilugu just mind üles, mingi jöle tark nägu mul ees äkki.. tark vöi naljakas, ma ei teagi enam.... Noh varem ma juhatasin reeglina kogematta köiki vales suunas. Aga tasapisi oskan juba paremini orienteeruda/koordineeruda. Teed küsitakse mult enamasti muidugi ka vöörastes linnades. See on eriline kammajaa. Aga no ma vöin öelda, et ma olen tee juhatamise suhtes ennast parendand küll.

Lisaks vaatasin Hommik Anuga, hea saade. Toitumise teema. Keegi Indrek rääkis ja mulle ta väga meeldis. Ütles, et öige toitumine oleks, kui sa jätad kolmandiku oma toidust ära. Mul vist ongi siis öige...söön kolme korra asemel päevas ühe korra :)) Kuigi tema vist seda niimoodi päris ei möelnud. Lisas on minu jaoks ka selge, et ega sa liikumisega oma keha normi ei saa, pigem ainult toitumisega. Liikumine on pigem muuks otstarbeks.  Ütlus, et "kui me ei liigu, lähme lihtsalt paksuks ja lolliks" seega meeldis mulle. Eks liigutama ikka peab. Isegi köik  tipp-juhid keda ma tean, pole täis söönud sead, vaid päris heas vormis  ja tegelevad kogu muu tohuvapohu körval ka aktiivselt spordiga.  Sporti teen ise ka ikka hoolega..keha on tugev. Aga igavene jant...raske olen ... kukkusin ennast küla peal kaaluma.  Paras tünn! No sellega vörreldes, et ma viimasel ajal ennast üsna palju liigutanud olen ja üsna möödualt söönud.