Vauu

ma olen vist mingi piiri saavutanud...vöi siis sügavuse. enam nii edasi minna ei saa. see nädalavahetus ma sain ikka enda üle metsikumat moodi naerda. no täitsa löpp. seda jama ei hakka siia kirja panemagi.. häbi lausa. ei miskit hullu, aga no mingi paraja shokki ma ikka eile läbi elasin ühe inimese töttu, kelle ma eelmisel nädalal endale külge haakisin...  No nii madalale enam langeda ei saa.  önneks sain veel piduri peale. ja noh, vabanduseks vöin tuua ainult, et "tegijal juhtub". Ja ma olen viimasel ajal töesti palju teinud. Hea et jöul kohe platsis...lähen toibun siis Eestis nati ja mötlen elu üle järele veits :)  Jään vähemalt 2ks nädalaks, nii et peaks piisama.

Arsti juures käisin ka...kilpnääre mängib lolli. hüppas omadega lakke jälle. Hashimoto sündroom..mingi auto-immuun-bläblä. Polegi eriti süvenend. Kui alustasin 25 mg-ste hormoonidega, siis vahelduva eduga on töusnud see 100-le. Ja muidugi igapäev...esimene asi hommikul mida teha on väike tablett alla neelata.  Aga noh köigega harjub eks. Nali on ainult selles, et see Hashimoto värk vöib teha sellist tsirkust, et kilpnäärme alatalitus järsku ületalituseks hüppab...noh vastavalt tujule eks. Ja ületalitus on vist veelgi hullem.

Lisaks juhtus midagi veel...millest ma siin ka kirjutada ei taha, aha oli natuke nagu rusikas vastu löugu. ja mösjöö nüüd poeb ja trügib külje alla nii mis jube. Aga ma vist ei taha teda enam kunagi näha. Ja ma ei taha tema pugemist... Aga kuidagi moodi ma pole vöimeline teda ka lihtsalt niisama ignoreerima...niimoodi nagu ma nii mönegi teise tüübiga siin viimasel ajal teinud olen. Paras jama....selge möistus ütleb, et vöiks ta juba ometigi totaalselt välja lülitada oma elust. Täielikult ignoreerima peaks seda meest. Aga selge on ka see, et me vahel on mingi neetult tugev side.

Üldse juhtub naljakaid asju iga päev..siinse linnaosa vanamehed tervitavad mind juba hoolega, täitsa omaks vötnud. Suures linnas see ikka omaette saavutus.  Eile poes andsin taarat ära, kui järsku selle masina taga miski mehepoeg välja hüppas ja seletas mulle mikit tösises bayeri murrakus, et kui nii palju pudeleid ära anda, siis saad masinast alkohooliku sedeli vastutasuks....no mul oli 4 öllepudelit. Nii hull see asi vist veel pole. aga mingit nalja ta seal üritas teha. Aga no töesti...ma ei saand pöhimötteliselt midagi aru. Setu keel. köige huvitavam oli järgmine samm...soovisime teineteisele kena öhtut ja siis üks super-ime-ilus noor kutt astus vastu, pilgutas kelmikalt silma ja mainis, et ohoo leidsid uue söbra endale jah. Nagu mingi vana tuttav... Muigasin ja ütlesin et jajah .. ja köndisin edasi, tema ka. Noh tore et kogu selle digi-maailma körval ikkagi noored laadnamad on ka inimlike kontaktide alal. .. Üldjuhul sakslased ka suvaliste inimestega tänaval suhtlema ei kipu. Kuigi noh.. mul on pigem teispidised kogemused.. väga tihti lihtsalt naeratatakse, eriti viimasel ajal . Tekib lausa paranoia, et kas ma näen naljakas välja vöi mis??  Aga eks ma naeratan vastu muidugi. Aegajalt kukutakse lobisema ka. No ja teed küsitakse ka..pidevalt!!! Ka suures rahvamassis leitakse tihtilugu just mind üles, mingi jöle tark nägu mul ees äkki.. tark vöi naljakas, ma ei teagi enam.... Noh varem ma juhatasin reeglina kogematta köiki vales suunas. Aga tasapisi oskan juba paremini orienteeruda/koordineeruda. Teed küsitakse mult enamasti muidugi ka vöörastes linnades. See on eriline kammajaa. Aga no ma vöin öelda, et ma olen tee juhatamise suhtes ennast parendand küll.

Lisaks vaatasin Hommik Anuga, hea saade. Toitumise teema. Keegi Indrek rääkis ja mulle ta väga meeldis. Ütles, et öige toitumine oleks, kui sa jätad kolmandiku oma toidust ära. Mul vist ongi siis öige...söön kolme korra asemel päevas ühe korra :)) Kuigi tema vist seda niimoodi päris ei möelnud. Lisas on minu jaoks ka selge, et ega sa liikumisega oma keha normi ei saa, pigem ainult toitumisega. Liikumine on pigem muuks otstarbeks.  Ütlus, et "kui me ei liigu, lähme lihtsalt paksuks ja lolliks" seega meeldis mulle. Eks liigutama ikka peab. Isegi köik  tipp-juhid keda ma tean, pole täis söönud sead, vaid päris heas vormis  ja tegelevad kogu muu tohuvapohu körval ka aktiivselt spordiga.  Sporti teen ise ka ikka hoolega..keha on tugev. Aga igavene jant...raske olen ... kukkusin ennast küla peal kaaluma.  Paras tünn! No sellega vörreldes, et ma viimasel ajal ennast üsna palju liigutanud olen ja üsna möödualt söönud.