Täna tuli teemaks ka depression... mul see väiksel määral muidugi on. Viimasel ajal tahab raisk jälle välja lüüa..Vaatasin ka eelmist Hommik Anuga saadet, kus üks tegelane seletas et nii see juba on ja pead lihtsalt teadma kuidas sellega ümber-käia. Nii on, mina olen ka öppinud oma mustade varjudega ümber käima...vahel kergem vahel raskem.
Süüa pole viimasel ajal eriti mitte jöudnud...see on hea, Sest kui septembris veel vaatasin, et mida kuradit, riided ei taha enam seljas püsida, eriti teksad libisesid kuidagi hipsterlikult alla...siis novembriga vist tekksi paras rasvakiht ümber...vähemalt kintsudele..vähemalt enda arvates. Aga see nädal mul on jälle olnud siuke kord päevas ainult söömise reziim, Söömiseks pole lihtsalt enam aega! niimoodi kaob köhurasv ikka jöle kiirelt.
Ja Eesti saan varsti ...juba järgmisel laupäeval stardin! Nii hea meel!
No ja siis kogu siinsele möllule, järsku kirjutab Rainer, mu maratoni ja Frankfurdi väga pragmaatiline söber, et nägi mind just unes... et oli miskit emotsionaalset ja siis ma rebisin ta seinamaali puruks........
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar