hm...ma olin täna valmis härrale ütlema, et köik. kui ta tahab söpradena edasi minna, siis mina olnen in, sest tore on koos olnud ju. hullumoodi mötlesin, et mis ja kuidas jne. ja siis läksime ühele prantsuse öhtule, kus mu paar söpra ka veel tulid. seega ega me väga omaette ei jääänudki.tekkis hetki, kus ta vaatles mind nagu önnetu oinas, teades juba et mida oodata....

no täna ei juhtunud midagi..ütlesin et lähen koju...vaatab mind endiselt nii armunult...mida kuradit ma sellega pihta hakkan.

Nädal oli üldse karm..... sellist showd juba igas büroos ei juhtu..ja mina olin paraku kaasosaline..