Kiirabisse sattusin.. kukkusin lihtsalt väga totakalt ja önnetult..vilkuritega viidi minema. tänus sellele, et lihunik önneks kiirelt tegutses hoolimatta kogu shokile, sest ta nägi seda köike pealt. . . Ei miskit hullu, paar nädalat peab veel piinlema.. aga loodetavasti saab siis asjad korda. Aga see kuidas lihunik mu körval seisis..see näitab üht-teist. No lisaks ta on ikka mees mis mees.. suure algustähega :)
Polnud köige meeldivam kogemus. Mind viidi palatisse, sätiti seal ühtteist, ja ömmeldi ja siis tagasi ootesaali, et nüüd vöin koju minna. Seal polnud aga enam kedagi mind ootamas..lihunik kogu mu varandusega, ehk siis rahakott, mobiil, vötmed, oli kadunud. Ei osanud enam miskit möelda. Ikka värske värk, äkki noorel mehel sai körini kuskil haiglas passimisest.. Küsisin toimkonnalt interneti vöimalust, et messingeri kaudu ühendust saada. Aga uskuge vöi mitte, väga vastutulelikud nad polnud. Samamoodi inimesed ootesaalis. Üks pakkus oma telefoni helistamiseks, sest netti tal polnud. Aga ma ju ei teadnud ta numbrit peast.. Siis ta soovitas veel teise ootesaali minna, et äkki on seal. Ja siis sinna kobides kuskil koridori peal kaugusest nägin ta figuuri.. mees oli poolteist tundi haigla pidi ringi tormand ja mind otsinud, sest personaal ei olnud talle korralikku infot andnud. Veel hullem, täiesti vale info andnud. Aga önneks ikkagi pörkasime kokku ja siis ta korraldas korraliku skandaali..tormas arstide ruumi ja söimass nad korralikult läbi..ja veel kuidas! üks juba kutsus politseid.
Pärast ta mainis, et kui mind poleks körval olnud, oleks seal toolid lennanud. Vägivaldne ta pole, aga häält ja hirmu oskab ta juba tekitada. Pärast veel naeris omaette et oli haiglat pidi ringi jooksnud, ja uurind et kus ta naine on. Naine :)
Lisaks üks järgnev arst mainis, et heasse kliinikumi sattusin. Ja nüüd netist vaatasin ka, et ta on teatud kui üks Müncheni parimaid.
Viimased nädalavahetused oleme temaga nüüd Austrias Alpides veetnud.. suusahull nagu ta on. Kuigi tingimused on nii jäised hetkel et anna olla. Mina olen lihtsalt restorani terrassil päikest ja mägesid nautinud. Samal ajal kui lihunik oma ühe ex-iga mägesid vallutab... tjaah arvake ära kas ma oma seisukohti välja olen kapriisitsenud. Samas naine on muidugi ta mingi kaugem ex, ja mägedes sa oledki inimestega lihtsalt söber.. eks ma saa sellest aru ka. Aga veits höörumist meil selle naisega niikuinii on :)
Ja nagu ta mainis ka alguses, et pole kaua aega tegelikult armunud olnud...viimased suhted olid lihtsalt mingi koosolemise pärast...
Igasugu naljakaid asju tuleb välja..kus ta on igasugu näitsikutelt esimesena küsind, et kas ta suusatab ka? Enne kui üldse miskit tegemist on teinud. Minuni jöudis see teema alles peale esimesi kohtinguid :)) Imestasin nende juttude peale, et mismoodi ta minu käest kohe ei uurinud? Mainis, et ju sa olid siis liiga tähtis juba...
Mötisklesin siin takkajärgi ka oma viimasele suhtele, kus ma algusest peale paras nöid olin. No paari kuu tagant see küll lahtus muidugi.. Sellele suhtele möeldes, ma vist olin veits piprane ainult eelmisel reedel, kui ta ei jöudnud mulle öigel ajal rongi vastu...ehk siis peale kolmandat kuud koos. Aga siis ma olin lihtsalt kogu nädalast nii väsind. Kogu oma tobedale vigasusele lisaks pean igasugu regulatoorsete teemadega tegelema ja nädal oli koosolekuid täis. Minu jaoks ääretult ebamugav sellises seisuses, aga no kuus nädalat poleks ma töölt ka mitte vabaks vötnud. Sellised teemad nagu firma majandusaruanne ja riigipanga ülevaatus jne. Boss pani mind köike seda koordineerima. Ja nii on..päev peale pisiömblusi ja nägu paistes ja kohati sinine nagu joodikul kobid ikka tööle. Teab kas oleks pidanudki..
Aga lihunik hoiab ja kaitseb ja armastab...ja mina teda ka nii väga :)
Nii palju armsaid hetki on pidevalt.
Nendest mägederetkedest pean muidugi pikemalt jutustama hakkama. Omaette ooper.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar