vahvlid

kell on kaks öösel ja meil G-ga, nagu ikka sellisel kellaajal kombeks, tekkis idee hakkata vahvleid küpsetama. Ma ei jôudnud idee üle veel rôômu tundma hakatagi kui G oli juba otsapidi köögis tainast vorpimas. Avastades küll mingil hetkel, et meil pole jahu. Aga egas see teda kaua ei heidutanud, leidis kuskit miski kartulijahu -vôi asja ja arvas, et küll see asja ära ajab. (kuigi see nägi välja pigem tärklis kui jahu). Aga asja ajas ära küll! Mingi hetk elasime küll väikse paanika läbi, pannes köögist plehku, kui nägime ja veel rohkem kuulsime, kuidas tainas jôudsalt vahvliaparaadi vahel kerkima kukkus. Mingi hetk G ikka tihkas piiluda, ega vahvlimasin ôhku pole lennand, aga oh ei...kôik oli korras ja vahvlid väga head. Viimased ainult kôrvetasime nôgiseks.

Tahan

Tahan maale vanaema juurde! Tahan et oleks suvi ja kolada seal pisikest armast külapidi ringi. Tahan vedeleda jôe ääres heinas ja lihtsalt olla, pilvi jälgida.
Pagan liiga kaua on kodust eemal oldud...

Magnus

Nagu nüüd teada sain oli see lausa privileegitud vôimalus Magnust näha, sest Esti kinolinadel olevat see lausa keelatud. Viimasel hetkel sain ka kutsed. Algas siis Kadri Kôusaare pisikese kônega ja filmi tutvustusega. Minule film meeldis. Kogu see idee ja ülesehitus. Segane ja kaootliine. Paraku aga enamus kellega rääkisin, eriti G muidugi, leidsid filmi täisesti saastana. ühine arvamus oli see, et idee oli hea filmil, aga teostus täielik jama. Eriti lôppu toppitud dokumentaalosa. Lisaks oli veel vôimalus peale filmi Kôusaarele küsimusi esitada, mida ka omajagu tehti. üks vanem daam tegi filmi idee ja teostuse täisesti maha nimetades pornograafiaks ja teatades veel, et temal kadus nüüd täiesti soov kunagi Eestiisse reisida ja seda maad tundma ôppida. Mônigad nooremad prantslastest kohalolijad aga toetasid seda siiski teiselt poolt ja suure vaimustusega. Nii et segane. Aga jah G tegi filmi ka tuliselt maha, öeldes, et eriti kahju on, et nônda hea idee niimodi ära soperdati. Njah... natu südamesse lÄks isegi see kriitika, kuigi see oli aus ja ôgustatud ju.

Saint Estèphe

aga mina hakkan nüüd veini jooma :)

Hüüdnimed

Heal lapsel ikka mitu nime eks :) Minu viimseks hüüdnimeks sai Simpsoni filmist môjutatud G ajendil Spider-pig. Ma jätvat oma sôrgadega täpselt samamoodi ïgale poole märke maha. Varem olin lihtsalt piggy. G armastab mind veel pupuce'ks (ehk kirbukeseks) ka kutsuda. Mônel helgel päeval isegi hôikab mon coeur vôi siis mon amour lausa. Need on sellised ninnunännukamad :)
Teine kes ei väsind mulle hüüdnimesid panemast, on Dhruv. Esiteks nimetas ta mu Helgaks ümber, sest tal oli siht tutvuda Saksas vähemalt ühe Helgaga, aga ilmselt see tal ei ônnestunud ja ju siis mina pidin seda Helga rolli täitma. Niikuinii arvas ta algselt et ma sakslane olen. No tegelt ta kutsus mind väga meelsasti ka lihtsalt perekonnanime järgi, mis inglise keeles üsna käskivalt kôlab ja minu jaoks üsna kalgilt. Aga mis teha, nimi ei riku meest eks. Järgnevalt hakkas ta mu nime edasi arendama, arvates et Mustang perekonnanimena ilusamana kôlab ja pôhjendas ka ära, et ma tegevat sporti nagu Mustang..hahaa. Ja eesnime môtes ka kôlavamaks, ehk siis Reykjavik. Reykjavik Mustang - täitsa kobe vôi mis.

Oeh

Tahaks, et oleks juba kôik kindel ja paigas. Eelkôige elamiskoht, siis väike kôrvaltöö ja siis tunniplaani vôiks ka kunagi valmis vorpida... täna näiteks. Viimane aeg ongi läinud internetis tuhnimise ja helistamiste peale. Eelmine kolmapäev sai môningad elukohad juba üle vaadatud ja üks koht oleks ilmselt üsna kindlalt minu ka, aga koht on pôhimôtteliselt möbleerimatta ja mööbli ostmisega ma ka tegelema ei kavatse hakata. Ülehomme siis taas vaja Saksa pôigata. Taas üks intervju ja juba päris hunnik termineid elamispindade ülevaatamiseks. Taas selline jooksmist täis päev.

Aga muidu on puhkus endiselt käsil :) Ja rugby fänniks hakkasin ka! Sest rugby MM hetkel täises hoos ja siiamaani on pranslastekestel isegi üsna normaalselt läinud. On ikka hiigelmehed alles mängus. Ma muidugi olen prantsuse kôige suurema hiiglasre Chabali suur fänn ka nüüd. Kuidas siis muidu eks:)

Olnust veel nônda palju, et enamus aega vedeleme G-ga niisama maha ja üldse ei viitsigi eriti sotsiaalne olla. Piisavalt hea teineteise seltsis nagistada :)
Aga laupäeval korraldasime ikka endi juures väikse viskipeo. Ja üks sôber tôi nii kauni viski sortimendi kaasa. 16 aastat vana ja selline tôsine suitsumekk on juures. Mônus.

Oi aga reedel saab siin Eesti majas Kôusaare Magnust vaadata. Igastahes lähen kohale. Üks prantslanna oli ka üsna huvitatud ja ehk saab G ka nôusse.

Unine

Oi kui väsind olen veel. Täna hommikul kell 7 jôudsin siis tagasi G kaissu. Kaks ööd sôites möödunud ja üks väga tihe ja jooksmist täis päev. Aga G kallis oli mulle muffineid valmistanud. Oli kenasti karbikesse ja öölauale asetanud. Tema esimesed muffinid :) Olid nati vintske vôitu, aga maitsvad igastahes. Armas!

Tropez

Tegelt polegi aega pikemalt puhkusest pajatada. Mônus oli! Puhatud sai! Esimene nädal koos sôpradega, teine nädal omaette :) Ja kuuma ilma jätkus viimase seal veedetud hetkeni. Nüüd olen pruun ja priske!

Hetkel aga tagasi sügiseses Pariisis ja ôhtul panen juba Saksamaa poole ajama, kuna homme seal üks tööintervju soolas. Lisaks sellele paar elamispinda üle vaadata, sest see teema ka ju taas käsil. Lisaks veel môningate sôpradega kokku saada. Päevaplaan paistab päris tihe ja tegemist täis. Ja ôhtul siis tagasi Pariisi poole. No jaksu mis muud! Aitäh

Kolitud

Niisiis sai oma kodinad kokku korjatud ja ônnelikult Pariisi taas laiali laotatud. Naljapäeva ôhtul sain veel Enekeniga kokku. Alguses hävitasime kuskil pargis viimsed eesti ôlled, mis ma külmkapist leidsin ja siis ôllekasse edasi. Sekkord siis tumeda ôlle saatel sai ka traditiooniline valge-vorst ära proovitud (magusa sinepiga). ütleks nii, et nende välimus jäi tugevasti maitsele alla s.t. süüa isegi kôlbas küll. Aga hommikusöögiks nagu bayerlased ise seda (muidugi koos ôllega) vist siiski ei eelistaks.
Kotti hakkasin ikka pakkima alles reede hommikul kell 4. Tuba üle antud. Kella 8ks töö juurde. Viimased kohustused. Allkirjad kogutud, et kôik vôimalikud kaardid on tagastatud, firma raamatukogus vôlga pole ja juhendajaga ka kôik üksmeelestatud. Pikk jutuajamine veel juhendajaga ja siis veel mône nö kolleegiga. üks mees, kellega varem ainult pôgusalt suhelnud olin, pistis visiitkaardi pihku, et vôtku ühendust. Kook, ise tehtud juustukook, väga hea ja väga rammus ka, nii et kôik pärast ôhetasid.Viimane lôunasöök, viimane kohv. Ja minek! Sees imelik ja juba pisut nostalgiline tunne, nagu ikka minekute puhul...

Mingil imekombel ma sain ka oma pagasi lennaujaama toimetatud. Aga praegu on keha täiesti haige. Iga viimne kui lihas annab oma eksistensist korralikult märku. Selg ja ôlad muidugi kôige rohkem. Isegi hingata on valus, rindkere ka siis oma osa saanud. Täna vist keegi G ühest pôhjalikust massagi-tegemisest, ehk masseerimisest, ei pääse!

Aga ôhtu oli ilus :) Ja hommik ka, korraliku prantsuse hommikusöögiga ikka:) Täna on plaan veel välja minna, et siinsete teiste sôpradega kohtuda, kuigi ma oma keha hoiaks parema meelega vôimalikult liikumatult hetkel. :S Ja siis veel môningad asjad puhkuseks organiseerida, nagu näiteks autorent ja ujukad G-le :) Ta hetkel vanemate juures, et maja vôtmed ja igasugu juhtnöörid kaasa saada. No peaks küll juba iga hetk tagasi jôudma!