Kolitud

Niisiis sai oma kodinad kokku korjatud ja ônnelikult Pariisi taas laiali laotatud. Naljapäeva ôhtul sain veel Enekeniga kokku. Alguses hävitasime kuskil pargis viimsed eesti ôlled, mis ma külmkapist leidsin ja siis ôllekasse edasi. Sekkord siis tumeda ôlle saatel sai ka traditiooniline valge-vorst ära proovitud (magusa sinepiga). ütleks nii, et nende välimus jäi tugevasti maitsele alla s.t. süüa isegi kôlbas küll. Aga hommikusöögiks nagu bayerlased ise seda (muidugi koos ôllega) vist siiski ei eelistaks.
Kotti hakkasin ikka pakkima alles reede hommikul kell 4. Tuba üle antud. Kella 8ks töö juurde. Viimased kohustused. Allkirjad kogutud, et kôik vôimalikud kaardid on tagastatud, firma raamatukogus vôlga pole ja juhendajaga ka kôik üksmeelestatud. Pikk jutuajamine veel juhendajaga ja siis veel mône nö kolleegiga. üks mees, kellega varem ainult pôgusalt suhelnud olin, pistis visiitkaardi pihku, et vôtku ühendust. Kook, ise tehtud juustukook, väga hea ja väga rammus ka, nii et kôik pärast ôhetasid.Viimane lôunasöök, viimane kohv. Ja minek! Sees imelik ja juba pisut nostalgiline tunne, nagu ikka minekute puhul...

Mingil imekombel ma sain ka oma pagasi lennaujaama toimetatud. Aga praegu on keha täiesti haige. Iga viimne kui lihas annab oma eksistensist korralikult märku. Selg ja ôlad muidugi kôige rohkem. Isegi hingata on valus, rindkere ka siis oma osa saanud. Täna vist keegi G ühest pôhjalikust massagi-tegemisest, ehk masseerimisest, ei pääse!

Aga ôhtu oli ilus :) Ja hommik ka, korraliku prantsuse hommikusöögiga ikka:) Täna on plaan veel välja minna, et siinsete teiste sôpradega kohtuda, kuigi ma oma keha hoiaks parema meelega vôimalikult liikumatult hetkel. :S Ja siis veel môningad asjad puhkuseks organiseerida, nagu näiteks autorent ja ujukad G-le :) Ta hetkel vanemate juures, et maja vôtmed ja igasugu juhtnöörid kaasa saada. No peaks küll juba iga hetk tagasi jôudma!